Tiidus tiidus Tiiu reied, sussi oli sööndu Anne reied

Reisumehe välimääraja.

Eks meis kõigis on peidus väike reiemees. Mõned lihtsalt käivad rohkem ja kaugemal ning teised vähem ja lähemal - või siis kombineerides üht ja teist.  Kuigi raha ja aja taha saab peitupugeda, siis tegelt on küsimus tahtmises.

Omiš olgu sinuga.

Jätkuks seekordsele reiele. Saime auto kenasti järgmine päev remondist kätte. Ungarlased peenrahaga ei toimeta - küsisid kohe 60 tuhhi, ilma, et silm oleks pilkunud. A ega me pole mingid papist poisid, ladusime peopeale ning tegime Ungarist leebet. Kuigi Horvaatia on EL liige, siis Schngengi mänguringi neid ei ole veel võetud ehk piiril vaadati meid üle. Istusime kolmekesi ees- mina, Kadri ja Molli. Tädi korjas passid ära ja tuli kongiuksest uurima, et kus Sanna ja Miku on, aga need olid õndsas unes teisel korrusel. Tegi tädi poolpööret silmaringe ning lasi jalga.

Horvaatia tervitas meid kohe kiirtee ja kiirtee maksuga. Mõtlesime, et väga normaalne süsteem. Sõidad kiirteele, saad pileti, sõidad kiirteelt maha, maksad ära. Ungaris ja Slovakias pidime ostma 10 päevased (see on miinimum) kiirtee "piletid", samas läks esimese peale 0,5 päeva ja teisipeale 3 päeva, kumbki "pilet" oli aga 10 euri. Niisiis. Horvaatia normaalne süsteem osutus kõvaks riigi rahalehmaks. Juba esimese lõigu eest kasseeriti 10 euri, siis veel 2 korda veits vähem  ja homme teeme veel väikse jupi - eks ole näha palju siis tahavad. Õnneks on vein odav ja teeme joomisega kõik tasa.

Horvaatias külastasime Plitvitse rahvusparki. Mina igatahes tulevikus ühelegi välismaalasele meie Jägala ja Keila juga ei soovita. Sama hästi võite neile näidata, kuidas teil kraanist vesi kenasti kraanikaussi langeb. Horvaatidel ikka tuleb seda vett siin igast uksest ja aknast ning kõigele lisaks on nad ühes külas selle kärestiku otsa, keskele ja alla ehitanud mõnusad hütid/majad ning kogu vee värk mühiseb ümberringi. Lastega tegime pargis 3,5km ringi, superlahe oli.

Edasi kimasime juba kauaoodatud Vahemere suunas. Pühapäeva õhtuks olime oma reisiga Aadria mere ääres. Ülemägede rannikule jõudes oli lõpuks tunda õhus ka seda päris ilma soojenemist - nüüd käime ikkagi kergete jakkide ja pusadega, õues on pigem 15 ja pluss kraadi päeval. Et natuke ennast turgutada, pesu pesta ja karavani tuulutada, siis otsustasime ühe päeva veeta karavanpargis. Omiš nimelises linnakeses oli üks avatud ja siin me nüüd siis istume. Kahjuks läks ilma õhtuks vihmaseks ja tuul möllab (esmaspäev). Edasi on plaan siiski kimada Kreekasse välja - palju pole jäänud, nii et homme jälle teele.