Raha kui kõrval produkt

Koer klassikalises Tai koera asendis...

Karma kambris.....

Väikeste tõusude ja mõõnadega oleme siiski lõpuks Bangkokis... Tai pealinnas.
Kuna esmaspäeva hommikuks lubatud Tai viisad saime kätte alles lõunaks, siis tekkis korraks väike ärevushetk, et kas ikka jõuame õigeks ajaks rongile. Konsuli ukse eest haarasime koos ühe ukrainlasega (Stjopa) ning sakslasega takso ja kimasime piirile. Kuna meie ukrainlane oli tõeline slaaviverd noormees, siis tekkis keskealisel sakslasel kahtlus, et noormees on narkootikumide mõju all. Meie jaoks oli lihtsalt tegemist hüperaktiivikuga. Peale piiriületus peatas Stjopa mingisuguse kohaliku kastiga maasturi, nii siis läbisimegi oma esimesed paar kilomeetrit Tai maal...autokastis ehk siis piirilt rongijaama. Hea algus oli. . . Rongijaamas selgus, et neil ei ole enam pileteid meile sobivasse klassi. Alles on vaid kaks 1klassi piletit ja 3klassi istumispiletid. Nii me otsustasime minna uhkema sõidu teed. Sõit kestab 22 tundi, mis 3 klassi soojal (loe:kuumal) istepingil veeta ei tahaks. Meil aga polnud nii palju sularaha kaasas. Hakkasime otsima automaati. Tai keelt on võimatu lugeda, nii et igasugused pangad ja poed ja tänavad on müsteerium esimesel hetkel. Esimesed kaks automaati, mis leidsime muidugi ei töötanud :D Kolmandast, kuskilt ei tea mis tänavalt, saime oma raha ikka kätte. Stjopa oli aga väga nukker, et ta peab kolmandas klassis sõitma, nii me siis pakkusime Matiga, et kui meie kabiinis on kaks voodit siis võime talle ühe müüa. Nii me tegimegi, Stjopa oli õnnelik ja meie olime õnnelikud.

Stjopa ja meie autokastis.....

Bangkok on mind üllatanud. Kuidagi eelarvamus oli teistsugune. Rohkem müra ja kära ja kauplemist, kuid tegelikkuses pole asi nii hull midagi. Tuleb lihtsalt keskpäeva kuskil konditsioneeri all veeta, siis õhtu läheb jälle sujuvamalt edasi. Võrreldes Kuala Lumpuriga on Bangkok kuidagi veel rohkem Euroopa moodi. Inimesed on väga euroopalikult riides ja ilusad. Malaisias on kõik muslemid, seepärast ka kõik ümbritsev on natsa teistsugune. Naised kannavad rätikuid peas ja värvilisi kleite, mis katab kõik keha osad.

Bangkokis kõndisime palju ja palavus võttis läbi esimesel päeval. Eks me ei taibanud päeva õigesti planeerida. Kuid see eest nägime nii turistile mõeldud tänavaid, kohalikke turgusid, turisti turgusid, sõitsime kiirpaadiga mööda kanaleid ja muidugi ka tuk-tukkidega. Tuk-tuki mehed on naljakad. Muide tuk-tuk on kolmerattaline mootorratas/auto, kus siis juht on ees ja meie istume väikese nö diivani peal taga. Kõik tuk-tuki mehed üritavad sind viia kuhugi mujale kuhu sa tegelt minna tahad. Kindlasti üritavad nad viia sind nende turistikeskusesse, kuhu meidki viidi algul. Ja siis viidi meid ülikonna poodi ja ka ehtepoodi. Tuk-tuki mees ütles, et me mängiks kaasa, sest nii ta saab neilt tasuta kütust. Nii me siis sõbralikult mängisime kaasa. Ülikonnapoe mehed ei olnud meist just kõige vaimustunud, kui kuulsid et me oleme Eestist, mitte Prantsusmaalt või Saksamaalt. Ja ehtepoes müüsid nad ilmselgelt plastmassi ja klaasi, mitte hõbedat ja deemante. Nii et oli huvitav ekskursioon. Õnneks lepisime eelnevat sõidu tasu kokku, nii et pigem on tuk-tukiga sõites tegemist suure ajakuluga, mitte kalli sõiduvaheniga. Samal päeval üritas veel vähemalt 5 inimest meid rajalt maha võtta. Alustavad umbes et kas ma saan teid aidata, kuhu te lähete. Siis tulevad järgemööda kõik samad küsimused, et kust te pärit olete, kui kaua te siin olete, kuhu te siis lähete ja et ta teab väga odavat turisti keskust, kus me saame kõik asjad ära broneerida jne jne. Tegelikult on tuk-tuk ja takso suurlinnades kohati odavam kui muu ühistransport.

Kadri ja tema 1,2 liitrine MaiThai.... loomulikult ka minu 0.63 liitrine Leo...

Nüüd oleme Chiang Mais. Linn asub põhja Tais, kergelt mägedes. Jõudsime siia eile õhtul ja linn tundub väga lahe. Vanalinn asub neljanurkse kanali sees. Majad on väikesed ja hubased, palju on igasuguseid guesthousse ja hosteleid, üks hubasem kui teine. Palju söögikohti- odavaid, odavamaid ja kõige odavamaid :D. . . Ja homme lähme kolmepäevasele retkele dzunglisse, ei tea kas sattusime massituristi ohvriks või mitte. Eks seda räägime teile järgmine kord. Igastahes lubati meile mitmeid vägevaid hetki!!!