Lõputu rõõm

Kolmas kõne Austraalia Imigratsiooni Ametisse!!!!!

„Tere, kuidas saan aidata?“
„Tere, mina olem Mati.... minu passi andmed on sellised ..... jne....“
„Ükis hetk kohe leian teid systemist ülesse............. nii olemas...... mis on probleem?“
„No vaatake, viisa taotlus on juba üle kuu aja tagasi sisse antud, millal saab?“
„Nii nii... näen ... on jah.... olete meile nädal tagasi paberid kah saatnud“
„Ei, kaks nädalat tagasi aite te need juba kätte !?!“
„Oi näe on jah kaks nädalat..... mul system näitab jah“
„Kui kaua veel taotluse läbi vaatamine aega võtab?“
„No antmete kontrollimine võib veel aega võtta..... mõndadel juhtudel käib see kiirest, aga vahest võtab aega kauem....ilmselt teie puhul läheb kauem aega...“
„Aga kui kaua umbes võib aega minna?“
„No võtab veel aega.... teil ei jäe muud midagi üle kui oodata“
„Vaatake keegi ei taha meid tööle võtta kui meil ei ole seda viisat“
„Teil on ajutine viisa, võite sellega töötada“
„Jah, aga keegi ei taha meid tööle võtta, kui see viisa võib järgmine päev läbi saada“
„Kahjuks ei saa aidata, peate ootama“
„Hästi, kui kaua ma pean veel ootama kas päeva, nädala,kuu, aasta?????“
„Andmete kontrollimine võtab veel aega... peate ootama.....peate ootama...peate ootama“

!“#¤%&/()=?

Kõne lõpp!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Kuigi see kahe kõne ei ole sõna-sõnalt teieni toodud, siis väga palju ma ilmselt seda kirjutades reaalsest olukorrast mööda ei pannud. Kahjuks ei ole mitte kusagilt võimalik saada ka mingit muud infot, kuna e-mail aadresse ja telefoni numbreid ei ole kusagilt saada.
Austraalias oleku ajal olen ma e-maili teel suhelnud korduvalt nii pangaga, kui ka ARK-ga jne. Jaganud digiallkirju ning kõik oma asjad korda saanud. Nüüd istudes siin otsatu suures Austraalias ja üritades ametnikega suhelda ja asjasse selgust tuua..... tunnen ennast (Kadri tunneb sama moodi) kui lolllllllll.
Et tegemist ei ole ühekordse juhtumiga. Võrdluseks võib tuua maksutagastuse Austraalia moodi. Kadri tegi oma maksutagastuse paberkandija kaudu ning kõik laabus.... mina tegin interneti kaugu ja kõik laabus peaaegu. Meie vana hea uus sõber Harold tegi samuti interneti kaudu ning ootas oma rahasid tagasi väga väga kaua (pärast hunnikut telefoni kõnesid, antmete kontrollimisi jne ei olnud nad kindlad et Harold on raha tagasi kõsinud ültse), aga raha tuli ning meie heauus sõber Jane tegi maksutagastuse läbi erafirma (tundub lollikindel minek) ning pärast korduvaid kõnesid ja andmete jagamist sai ka tema raha tagasi.
Samas viisaga on asi vastu pidi. Kui meie oleme tänaseks juba üle kuu oma viisat oodanud, siis Haroldil ja Janel piisas reede õhtusest interneti sessionis ning laupäeva hommikul oli viisa olemas.
Nagu näete ei ole puhkus ainult puhkus!!!!!!!!!!!!!!!!

Kui juba Austraalaste kirumiseks läks, siis paneme ühe jutiga edasi. Olles teel Broomist lõuna poole, sattusime õhtu hakkul Roebourne väikelinna. Pärast kosutavat snorgeldus sessiooni kasutasime lahkelt rannadusse ja tundus, et võiks ümbrus kanti kauemakski jääda. Leidsisme linnast veidike eemal üksildase autoraja ning keerasime teelt kõrvale ... pärast õhturutiini ronisime oma auto magamistuppa ning silmad olid kohe kohe kinni vajumas. Aga siis oh üllatust Prõnn-Prõnn tuli keegi härrrasmees, kes soovitas meil 5 minutiga sääret teha. Tegime hämmeldunud nägu ja uurisime, et milles asi.... keset mitte midagi ei või ööd mööda saata? Sellepeale ütles, et tema ei kavatse hommikul meie sitahunnikuid koristama tulla ja nähtavasti meiel „keemislist peldikupotti“ kaasas ei ole. Ja kuna meil peldikupotti tõepoolest kaasas ei ole, siis trahvi vältimiseks korjasime kodinad ja tegime sääret. Peatuspaigaks sai mõnikümmend kilomeetrit eemal asuv teeäärne parkla. Tõepoolest tundus huvitav ja ilus ümbruskant olevat, kahjuks aga meil edaspidine soov seal ringi uurida kadus.
Kui varem oleme alati püüdnud „ametlikes“ telkimis alades peatuda, siis tundub et seal kandis selline võimalus puudus. Kaarti uurides ja tutvustavat juttu lugedes, selgus et kohalikke „campground“ide kasutamiseks peab sul kaasa olema „keemiline peldik“, sest kohapeal WC ei ole. No vot nüüd olem oma Austraalia reisiga järgmisele tasemele jõudnud. Selleks et „mets“ matkama minna, pead sa kaasa vedama peldikut. Humoristid. Isegi looduspargi brosüürid ütlevad, et kui puudub peldik, siis matta oma junn maha. Igatahes loodame et me sellist idiootsust enam ei kohta.



Vot meie püüame asja huumoriga võtta......

Igatahes on meil praeguseks seljataga Exmouth ja seal asuv "mere park" ja väga äge oli... püüame sellest veidike järgmises postitudes teada anda ...
... seniks aga peatsemiseni!!!!!!