Noh seekord siis mina üksi ja tydrukud koos. Päris üksi ma nüüd muidugi ei ole. Kuigi Gingini kutsuti tagasi meid kõiki, siis hiljem selgus, et tööd on siin umbes 4 inimesel - vast nädalaks ajaks. Lõpuks maandus meie vanast seltskonnast Gingini taaskord mina, Harold ja kiivi Luke. Lisaks meile on veel meie vana „supervisor“ iirlane Patty. Töö on lihtne – sõidame „muuladega“ (selline minitraktor) ringi ja vahime puid, et neil siis noored oksad ära lõigat, õnneks aga see aasta puid värskete okstega eriti õnnistatud ei ole.
Seekord elame kodumajutus tüüpi majas – alumine korrus on meie kolme päralt ja üleval elab omanik Kelly koos oma a la 10 aastase tütrega ja 10 aastase pojaga, kes on „vaimukas“ ning vahest õhtuti käib Kellyl külas meie kõige suurem ülemus Murry!?!?!

Kuna tydrukud läksid viinamarja istandusse tööle siis otsustasime Haroldiga kah linnast varem jalga lasta ja Gingini tulla, kuigi töö pidi algama alles neljapäeval. Et majutuse pealt veits kokkuhoida, siis esimese öö magasime Patty rendimaja hoovis telgis. Põhjus miks me ei saanud ennem neljapäeva alustada oli järjekordeselt imelihtne – sport. Nimelt oli teisipäeval Melbourn Cup – Austraalia suurim hobuste võiduajamine, mis paneb kogu riigi elu päevaks seisma. No ja loomulikult oli ka kolmapäev vaba, sest on vaja ju pead parandada. Nii et kõigepealt passisime niisama ja siis tegime tööd ja siis passisime jälle nädalavahetuse niisama. Tegelt ikka niisama kah ei vahi – näiteks pühapäeval käisime Haroldi ja Lukiga kalal – minu ja Haroldi esimene kalapüük India ookeanis – kala me küll ei saanud, aga mõnus oli ikka ja pärast käisime ujumas kah – vesi on väga mõnus ja soe.........

Nii nii.... ma kirjutan juttu jälle segamini... üks õhtu korraga.... loogika puudub......

Kuigi maod on kõige kardetumad loomad austraalias, siis tegelikult on siin palju mürgisemaid loomi kah. Austraalia top 10 mürgisema looma hulka kuulub vast 2-3 madu. Ma võin nüüd valetada, aga kõige mürgisem on mingisugune vees hõljuv „jelly“ – sihuke milli-mallikas pikkade pikkade sabadega, läbipaistev. Ja kõige mürgisem madu elab kah ookeanis ja ujub ringi. Siis on veel mingid kalad ja tontteab kes veel, aga ikkagi on kõige kirgikütvamad maod – ilmselt sellepärast, et neid on kõige lihtsam kohata. Kuigi Austraali suurest hulgast erinevatest madudest enamus on mittemürgised, siis leidub ka väga ohtlike madusid, seda eriti siis kui võimalus vastumürki saada on liiga kaugel. Väidetavalt on väikesed (noored) maod ohtlikumad, kuna nad ei oska kontrollida kui palju mürki ohvri kehasse läheb. Ning see, et mao esimene hammustus on hoiatus, väikese koguse mürgiga ja alles järgmine hammustus võib hullemate tagajärgedega olla (mingist 70-ndate aastate raamatust lugesin kuidas Taipan salvas 10 aastast poissi 5 korda järjest ning poiss suri praktiliselt mõne hetkega).
Kusagil Austraalia ülemises osas peaks elama kõige mürgisem Austraalia (äkki isegi maailma) maismaa madu – Taipan. Allpool Austraalias (kus meie olema) elab teine mürgine – Tigersnake. Kuigi ma kindel ei ole siis ilmselt olen Tigersnake saba näinud.
Üldiselt kehtib ütlus, et madu kardab sind rohkem, kui sina teda. Ning kui sa maole just peale ei astu siis ta püüab alati põgeneda. Samas on teada ka see, et kaks (võib olla ka rohkem) eelnimetatud madu on veidike agresiivse iseloomuga, seda eriti pärast talveund.

Erinevalt eelmisest korrast, seekord käime lõunapauside aeg söömas küüni/garaazi/kontori juures. Et päikese eest varju leida läheme kontori (suur akendega konteiner) ette katuse alla. Selleks peame me läbima umbes 6-7 meetrit pügatud mururiba. Täna kui olime endid (Mati, Harold, Luke) istuma sättinud tuli ussihäire ehk Murry oli märganud madu (kellest meie kolm ilmselt üle olime kõndinud) – selline rästiku suurune veidike lühem kui meeter vast. Igatahes läks lahti suur mao jaht Austraalia moodi. Kiirelt toodi välja pika varrega labidad. Kuigi labidad olid suured, siis tundus, et väiksele maole piht saada ei olnud eriti lihtne. Pärast 5-6 labidalööki tuli üks täpne tabamus ning töö oli tehtud ja saime lähemalt uurida - ilusat värvi uss – veidike neoon rohekas, mustriline.. Ja austraalaste ütlus „Surnud madu, hea madu“ oli järjekordselt kinnitust leidnud.
Mati

Nüüdseks on Gingini töö läbi ja poisid tulid meile, tüdrukutele, külla. Täna pidi meil olema tööpäev aga vihma sadas ja nii saimegi selle veeta koos, viiekesi. Just sõime õhtusööki, keedukartuleid hakkliha kastmega. Mmm, see maitses väga väga hästi. Hetkel rohkem juttu meil ei ole aga näitame paari pilti Kadri Liina ja Jane töökohast J
Kall!!! Kadri

Meie hommikuseks ja õhtuseks säraks on väike koerakutsikas nimega Jacki!!!

Meie tööks on viinamarja puudelt lehti ja oksi ära kitkuda

Meie töömeeskond: Hollandi noorpaar, 2 saksa tüdrukut ja puudu on veel saksa noorpaar.