21.09.09

13. sept

Täna oli see päev kui me hakkasime tagasi Wydgee Stationisse minema. Hommikul tõttasime raskete kottidega East Perth Terminali, kust läks buss New Norsicasse. Sõitsime mõnusa bussiga 160 km linnast välja. Tekkis väike uni ja mugavusest oli raske lahkuda. Bussijuht oli tore ja andis nõu, et õigem koht hääletamaks Mt Magnetisse oleks 30 km pärast New Norsicat, sinna ta meid viiski.
Ootasime vb mingi natsa üle poole tunni, kui peale võttis meid naine nimega Donna. Mina pakkusin ta vanuseks alguses vb mingi 30 kuid tegelt oli ta 40. Sõit algas vaikselt, kuid lõpuks saime päris sõpradeks kohe. Kui olime vb mingi 20 min sõitnud, nägime tee ääres ilusaid lilli, neid oli väga palju seal. Kohe mõtlesime valjult, et peaks pilte tegema ja nii me peatusime fotosessiooniks. (Ahjaa, me ostsime endale fotoka, juhuu, Canon ixuse :D) Pärast seda mingi aja pärast tegime peatuse, sest möödusime autoga Rabbit proof fencist ehk siis Jänestele mõeldud aiast, mis kulgeb läbi lääne Austraalia põhimõtteliselt põhjast lõunasse. See tehti selleks, et sissetoodud jäneste ehk võõrliigi paljunemine ja levimine ei vohaks ida poole. Tegime peatuse ja pildisessiooni J.

Kus juures on olemas selline film nagu „Rabbit Proof Fence“ see on austraalia film ja räägib aborigeenidest ning sellest kuidas brittid neid kohtlesid kunagi – soovitame soojalt, kuigi ise me seda veel lõpuni näinud ei ole.

Donna jõi autos pudelist viskit koolaga (nagu meie Coolerid). Tundub, et see on siinmaal normaalne. Igastahes, lõpu poole hakkas tunne küll, et ta vist on natsa purjus, aga sellest hiljem. Pärast aia pildistamist, kohtasime emu keset teed. Donna jäi seisma ja ema emule järgnesid veel 7 poega. See muidugi põhjustas jälle fotosessiooni. Kuid kahjuks meie fotoka aku sai tühjaks. Andsime talle oma aadressi, nii et loodame, et ta saadab meile pilte. Pärast loomade kohtamist teel näitas ta meile oma auto peal kuidas ikka on õigem pidurdada. See oli nii naljakas. Ta lihtsalt lambist pidurdas äkki, algul korduvalt ja siis hiljem tõstis kiiruse üles ja siis pidurdas sujuvalt. Aga seoses pidurdamisega lendas ta jook maha ja terve auto oli alkoholi lõhna täis. Suht muigasin sisemas.
Donna ise on väga värviline inimene. Ta nimelt on töötanud ja ka tulevikus töötab iluterapeudina, kuid hetkel on tööline hoopis kaevanduses. Kaevanduses töötab ta nii suurte masinate taga kui ka logistikuna arvutite ja värkide taga. Siis talle meeldivad motikad, mängib trumme, kuid samas on asjapulk ka moemaailmas ning talle meeldib riietuda naiselikult. Noorena oli ta ka modell. Väga lihtne inimene kellega suhelda.

Vahepeal oli peatus Wubinis, kus Donna tankis oma über-uut-uhket (4000 km) VW Tiguani ja loomulikult ostis endale ka uue rummijoogi. Lõpuks me siis tegime peatuse ka Pans Fines (50 km enne farmi), kus ta tegi meile õlled välja. Istusime niisama, jõime õlut ja tegime üksteisest pilte. Kuigi nende lahjad alkohoolsed joogid on väikesed (350 ml) siis sellest hoolimata, juues neid tühja kõhupeale peavad need pähe hakkama. Igatahes Mati tagasihoidlik arvamus on et Donna oli meeldivalt „svipsis“ ja Kadri oli meeldivalt „heas tujus“ ning Mati niisama muheles.
Lõpuks kui jõudsime farmi (ta muidugi sõidutas meid maja ukse ette) oli mul käes poolik õlu pudel ja ees nägu täis naeru. Oeh, ma kohe ütlesin talle, et mul on nüüd palju millest kirjutada, sest kogu see reis oli nii vahva.
Saime ka teada, et austraallasetel on spetsiaalset nimed erinevatele inimestele, näiteks rekkajuhid on truckyd, maalt pärit olevad inimesed on buchid, farmerid on cockyd. Siis lendas meil üks kärbes autos ringi, tema oli flowy. Kängurusid kutsuvad roodeks ja nende beebisid ehk poegasid, Joeydeks. Austraalia kauboid on „Ringerid“ ja mees ringerid on jackarood ning nais ringerid on jillirood.
Vot selline vahva reis oligi. Nüüd oleme siin samas kohas, samas toas, kus nädal aega tagasi. Meiega on siin ka 2 Iiri tüdrukut ja 1 Iiri poiss. Eks näis kuidas nad vastu peavad ja kuidas olemine hakkab olema J.




13. septembri retsepti soovitus:

Kuidas „thinida“ virsikuid.

Selleks et „thinida“(harvendada) virsikuid on vaja:
2 pikka eestlast
1 lühike iirlane
3 „trolley“(ratastelpukk)

Hommikul kell 8 aja eestlased ja iirlane virsikupuude juurde ja käsi neil väikseid ja viletsaid virsikuid noppima hakkata (jättes ilusamad puuotsa kosuma). Seejärel sõida ise autoga minema. Käi aegajalt kontrollimas ja käsi eestlastel ja iirlasel kiirustada. Õhtu kell 5 aja eestlased ja iirlane virsikupuude juurest minema. Kontrolli tulemust.
Kui kõik on hästi siis oledgi valmistanud oma esimese „peach thining“u.

14. septembri repsepti soovitus:

Kuidas mõõta iirlase IQ.

Selleks et mõõta iirlase IQ on sul vaja:
1 iirlane
1 päikseline austraalia ilm
1 meloni põld

Hommikul sunni iirlane meloneid istutama. Hoolitse selle eest, et keskpäeval oleks sul piisavalt meloni taimi ja iirlasel oleks käed/jalad tööd täis.
Õhtul küsi iirlaselt iroonilisel toonil kui suur on su IQ. Seejärel küsi kus on su päiksekreem?!? Ning lõpuks hinda ta punase naha järgi ta IQ-d. (Tõenäoliselt on see umbes 90).

15. septembri vanasõna:

Clean house is a sign of wasted life!





Rikkuse valem.

Pärast pikki tunde virsikute harvendamist olen ma välja mõelnud järjekordse rikkuse valemi. Selle valemi abil muidugi pururikkaks ei saa, aga noh jõukaks võib küll saada - eesti mõistes.
Igatahes pead sa natuke oskama inglise keelt ja seejärel tee endale eestis rekajuhiload. Seejärel tee paarkuud tööd AS Eesti Põlevkivis (suvaline töö, nt koristaja) ning osta lennupilet austraaliasse – sõida austraaliasse. Mine tööbüroosse, ütle et oled kogemustega kaevanduse töötaja. Oota mõni päev ja asu pärast telefoni kõnet tööle kaevanduses. Tee tööd graafiku alusel 2 nädalat tööl ja 1 nädal vaba. Oota oma pangaarvele ilusaid numbreid. Mõne aja möödudes oled jõukas.

21. sept

Tere jälle üle mõne pika aja!

Nüüdseks olema tagasi teel Perthi ja õhtuks oleme juba uues kohas Gingin.
Veetsime taaskord suhteliselt sujuva nädala Wydgee Stationis. Kõik muu oli nagu alati aga töö oli ikka üle mõistuse igav. Ilmselt oleme sama igavat tööd teinud ka eestis, aga kindlasti mitte nii kaua järjest. 8 päeva virsikupuu vahtimist on ikka liig mis liig.
Nädala kokkuvõtteks. Ilmad olid väga mõnsad – saime päikest ja tuult. Nägime oma austraalia esimese elusa känguruu (siiani ainsa), sisaliku (umbes meeter ja mõnikümment sentimeetrit), tegime oma esimese „bush walking“ ja kohtasime 3 iirlast. Mõõtsime ühe iirlase IQ, teise iirlasega ei teinud midagi ning kolmandaga saime hästi läbi ja andsime oma telefoni numbrid talle.
Samuti kohtusime 2 hollandlasega (Kuido ja MarieUnderGround). Nemad tulid Wydgee`sse tööle ja ütlesid et me lähme kõik koos järgmisse kohta (Gingin) tööle. Meie ei teadnud asjast otseloomulikult midagi. Ehk siis tööbüroo soomlasest tädi Marion oli meile juba järgmise töö valmis pannud. Lahe! Mugav!
Sellega seeoses on meil pärst 8 päeva tööd 1 puhkepäev ja siis taas töö. Loodetavasti on Gingin`is mobiililevi ja natuke interneti.

Igatahes on meil kõik endiselt kontrolli all. Vahest võtame meelelahutuseks ühe õlle ja tunneme end mõnsalt.

Aga mul on nüüd tekkinud ka mõned küsimused. Kuna meie interneti kasutus aeg on suhteliselt piiratud, siis ei ole meil aega surfata ja otsida vastuseid elulistele küsimustele!!! Äkkist mõni usin teadja viitsib meile kommentaaridesse vastata.

Milline on aafrika kõige ohtlikum loom? (mis iganes moel)
Kui mürgine on nõudepesu vahend? (jama selles, et austraalased, iirlased, hollandlased, inglased ja kes teab kes veel, pesevad nõusi veega täidetud kraanikausis, veele on lisatud nõudepesu vahendit ning siis nad ei loputa nõusi veega vaid panevad restile kuivama või kuivataad rätikuga. Jestas kui palju seda jama me nüüd oleme endale sisse söönd ja joond. Nagu peaks ju ikka loputama nõusi veega?!?)