Aeg läheb siin ikka väga kiirelt. Tegemist on rohkem kui küll. Panga asjad vaja ajada, telefoni asjad vaja ajada ja samal ajal on ka vaja ju veel kiirelt töö leida. See, aga polegi niiiii kerge, kui me arvasime. Töötajaid on palju- tööpakkujaid vähe ja kolmele inimesele korraga üldiselt tööd ikka ei pakuta. Eilne päev mööduski mõtetega, et mis siis saab, kui me peaksime äkki lahku minema. Prrr- suht jube hakkas.
Aga.... säilitame positiivse meele ja loodame ikka ainult parimat.
Üldse peabki siin ilmselt liikuma ringi mõtetega- I can do this, everything will be OK.
Mul juhtus täna raamatukogus selline asi, mis oleks võinud halvasti lõppeda, aga ei läinud nii. Nimelt on seal koodidega kapid- ja neid on seal ikka üpris palju. Kui mina oma koodi hakkasin panema, siis tuli üks vanem härra ja palus, et ma teda veidi aitaks. Peale 2 tundi raamatukogus läksin ma siis oma asjade järele ja..... ma olin ära unustanud mitte oma koodi, vaid kapinumbri(sest see mees seletas üpris palju). Proovisime siis erinevaid kappe, aga ei midagi. Samal ajal oli ka üks mees enda oma ära kaotanud ja turva avas talle mõningaid (ma seisin juba üpris kurva näoga seal kõrval, et ka turvalt abi paluda). Ühe kapi juures ütles turva mehele, et siin nüüd kindlalt sinu asjad ei ole ja siis ma kiirelt piilusin sinna sisse. Ja voila... need olidki minu omad. But these are my things- ütlesin ma ja saingi oma asjad kätte J
Lõpp hea- kõik hea

Liinu seiklused lõunamaal

19.08.09