Talupoeg Rodrigo ja siga!!!

Seekord oleks meie postitust paslik alustada vana Brasiilia vana vanasõnaga „Parem vana siga vardas, kui vana siga seanahka vedamas“. Mida see vanasõna täpselt tähendab – ei suutnud mina välja mõelda. Äkkatse on teie jahe kliima inimajule turgutavama mõjuga ning mõtlete selle ise välja. Kes on parajasti palmi all puhkamas on ise süüdi.
Meie ilm on kevadine... päeval on muidugi sooja juba täie Eesti suve eest, aga öösiti on jahe – pole hullu, siis me magame. Elame näeme.

Oleme ennast nüüdseks rutiiniga kuhjanud. Uhiuus sealaut hakkab ilmet võtma, veel mõningased ponnistused ning notsud saavad oma uude kodusse sisse kolida. Kuna härr Torben Soresnseni kinnitusel on tal veel seafarmis iga nurgataga tööd, siis peaks meie tööpõld tema juures kindlustatud olema novembri keskpaigani, mis järel plaanid ümber vaatame – elame näeme.

Pildil tundmatu madu. Pikuseks mõõdeti 130 cm ja eksperdid hindasid ta vähe ohtlikuks. Otsa sai ta sellest hoolimata. Alex oli kiirem. Paar päeva hiljem leidis Kadri järgmise sama suure.. seekord pandi kiirel diagnoosiks Tugat (väga mürgine, aga arg... esimesel võimalusel põgeneb) seekord ei põgenenud, Alex oli kiirem. Täna peale tööpäeva avastasime 50 m ulatuses ennem kontorit 5 mao tee ületus kohata (jäljed kruusal). Diagnoos - meie töökoht kubiseb talveunset virgunud näljastest madudest :)

Nädalavahetusel pidasime brasiilase Alexi juhtimisel mõõduka grilli-õhtusöögi. Alex ja filipiinlane Tito otsustasid vanade eestlaste kombel seast ise „vorsti“ teha ning nii oligi õhtuks pirakas seajalg vardasse aetud ning küpses lõkke kohal. Kuna austraalased on igavesed veise- ja lambaliha sööjad (loe: armastajad), siis kodune siga maitses hamba all ära ütlemata hästi. Nagu sume suve õhtu oleks võimust võtnud... veidike grill liha, veidike õlut, veidike seltskonda ja veidikese ajapärast magama. Elame näeme.

Et te ikka usuks et me seafarmis oleme.

Endiselt jõuavad läbi vaskkaablite, valgustorude ja eetri meieni kodumaised sündmused. Seekord peakangelasteks Jaan ja Marko. Ja paat Nordea. Minu meelest oli see esimest korda välja karjutud nimi parem – kuigi praegu ma ei mäleta, mis see oli. Igatahes on kindlasti hea kaasa elada ning loodame, et selliseid (keskea) kriisi käes vaevlevaid on ka meie tutvusringkonnas rohkesti ning kuuleme teie ennastületavatest tegudest õigepea. Elame näeme.

Meie väiksele blogile on ilmunud number, mis igapäev väiksemaks tiksub. Kuigi see numbrike tiksub meie Austraaliast lahkumise aega, siis Eestisse jõudmisega läheb veel veidike aega. Plaan 589 järgi jäävad meiel teepeale ennem veel mõned lõuna/ida aasia riigid, mis vajavad külastamist. Elame näeme.

Tervituse Liinale ...... aasta aega tagasi samas kohas