Nüüd on küll juba Serpentin jõest India ookeanisse voolanud, kui meie viimane postitus aset leidis.
Oleme nüüd juba nädala uuest kohas elanud. Kolisime Mandurahi küljeall asuvasse karavanparki, eelmisest kohast pidime ära minema, kuna neil oli oma karavani vaja (vist turistidele, kes maksavad veidike rohkem kui meie). Meile on praegune asukoht isegi parem, natu-natukese odavam, poodidele-meelelahutusele lähemal, töökohast sama kaugel ja lisaks elavad siis me mõned töökaaslased.
Uue laudaga hakkab nüüd ühelepoole saama. Nädala jagu ponnistusi ja notsud saavad sisse kolida. Mis me siis täpselt tegema hakkame või kas me üldse saame samas kohas tööd, seda me veel ei tea. Laseme asjadel kulgeda ning püüame neid mitte liialt suunata.
Vahepeal on aga Lääne-Austraalia lõunaosa elanud üle kümnete aastate ühe vihmavaesema talve. Selle tulemusena on praktiliselt olematuks jäänud talumeeste viljasaak ning sellest tulenevalt ei ole see aasta vilja, mida kattealla panna. Niisiis jääb väga väga suure tõenäosusega ära järjekordne „viljakatmistöö“. Kuna suur osa plaanist nr.486 baseerus just viljatööl ja sealt tulevatel rahadel, siis oleme jälle tagasi vana juures ehk hakkame mõtlema plaanile nr. 487. Praegu aga on veel veidike nokitsemist sealauda kallal.
Sealaut. Sealauda. Sealauta. Sealauta. Sealaudas. Sealaudast. Sealaudale. Sealaudal. Sealaudalt. Sealaudani. Sealaudana. Sealaudata. Sealaudaga. Käänamine on selle asja nimi, ilmselt oskab seda mõni kuuendas klassis käiv käänamist õppiv laps veidike paremini.
Kärbestele söödaks.
Paus "smoko" läbi ja jälle poodi... ei ei ... või oli see ikka ... Jälle tööle!
Täna läheme lähiümbrusesse ekskursioonile jälle. Teeme pilte ja näitame teile. Proovime juttu juurde kirjutada ja panema blogisse.
Käime ookeanis ujumas (eelmine nädalavahetus tegime hooaja avamisujumise) ja imame päikest endasse. Temperatuurinäidik ronib juba mõnipäev isegi 32.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar