Paistab, et ma ja"a"n siia tillukesse Wickerpin'i veidi kauemaks, kui ma esialgu plaasin. Ja see ei olegi nii hull. Ma hakkan siin vaikselt kohalikega s6brunema ja pealegi said Kadri ja Mati p6hjapool ka mingi va"ikese to"o"otsa ja seet6ttu oleks Perthi'i tagasiminek suhteliselt m6ttetu.
Viimastel pa"evadel on siin yldse veidi p6nevam olnud. Ka"isin 84 aastase Frank'i farmi ja valdusi vaatamas (maid on tal ja ta perekonnal ~15000 ha ja see pidi suht va"he veel olema).
Pa"eva tippsyndmuseks oli aga ka"nguru na"gemine. See oli aga kahjuks ysna surnult tee a"a"res maas. Franki arvates oli see umbes 200 taalane kahju; autole st.(elus ka"ngurutest ei hooli siin keegi). Teiseks sain ma esimest korda Austraalia pinnal ja valel teepoolel autoga s6ita. Ilmselgelt oli see suht hirmus kogemus, sest koguaeg on tahtmine paremale t6mmata ja suunatulede asemel panin pidevalt klaasipuhasteid to"o"le :D
tere
esmaspäev, 31. august 2009
neljapäev, 27. august 2009
Teretere
Kuna mul on pool pa"eva alati vaba ja ta"na sajab vihma ka veel, siis teen oma lyhikese ettekande Austraalia baarikultuurist.
Ma vist juba veidi ra"a"kisin sellest, aga.... kyll kyllale liiga ei tee. eh!?
Inimesed tulevad baari kohe peale pikka ja va"sitavat to"o"pa"eva. Koju pole ju m6tet enne minna, sest see v6ib asuda ~ 50 km raadiuses. Baari tullakse muidu to"o"riietes ja lambakaka p6randal on ta"iest tavaline na"htus.
Leti a"a"res laotatakse kogu raha va"lja ja j"etakse see sinna kogu 6htuks. Kui ma neile midagi baarist annan, siis on mul yldiselt vaba voli sealt sobiv hulk raha v6tta. Mul on veel kyll keeruline aru saada, millal on 6ige hetk neile uus klaasita"is valada, aga siis kui see tyhi on, pean ma va"hemalt kindlalt kysima, kas nad tahavad veel. Joomise kindlalt l6ppu ta"histab see, kui klaas asetatakse kummuli baariletile.
Ah jaa, purjuspa"i s6itmine on siin ta"iesti tavaline ja kuigi mu ylemused Angela ja Vic on kyll proovinud neid l6petama sundida, ei ole see mingeid tulemusi andnud. 6nneks pole siin eriti millegile otsa s6ita ja kahju saab teha niikuinii ainult iseendale.
Kadrile, Matile, emmele jt. kes mulle helistada tahavad- ma olen leviaugus.
Kirjutage parem...
Kuna mul on pool pa"eva alati vaba ja ta"na sajab vihma ka veel, siis teen oma lyhikese ettekande Austraalia baarikultuurist.
Ma vist juba veidi ra"a"kisin sellest, aga.... kyll kyllale liiga ei tee. eh!?
Inimesed tulevad baari kohe peale pikka ja va"sitavat to"o"pa"eva. Koju pole ju m6tet enne minna, sest see v6ib asuda ~ 50 km raadiuses. Baari tullakse muidu to"o"riietes ja lambakaka p6randal on ta"iest tavaline na"htus.
Leti a"a"res laotatakse kogu raha va"lja ja j"etakse see sinna kogu 6htuks. Kui ma neile midagi baarist annan, siis on mul yldiselt vaba voli sealt sobiv hulk raha v6tta. Mul on veel kyll keeruline aru saada, millal on 6ige hetk neile uus klaasita"is valada, aga siis kui see tyhi on, pean ma va"hemalt kindlalt kysima, kas nad tahavad veel. Joomise kindlalt l6ppu ta"histab see, kui klaas asetatakse kummuli baariletile.
Ah jaa, purjuspa"i s6itmine on siin ta"iesti tavaline ja kuigi mu ylemused Angela ja Vic on kyll proovinud neid l6petama sundida, ei ole see mingeid tulemusi andnud. 6nneks pole siin eriti millegile otsa s6ita ja kahju saab teha niikuinii ainult iseendale.
Kadrile, Matile, emmele jt. kes mulle helistada tahavad- ma olen leviaugus.
Kirjutage parem...
28 aug.
Oleme hetkel Mount Magneti raamatukogus. Uhes mitte koige suuremas ruumis on paar raamatut ja kolm arvutit :). Kogu keha suht valutab, raske on autost valja tulla, raske on wc kaia jne, raske on isegi trepist ules minna :). Muidu siin kulas peaks elama umbes 1000 inimest. Nagu liinalgi on siin uks pea tanav poodide, turismi info ja mone pubiga. Ohtuks lahme jalle leviauku. Tagasi levisse ehk jouame vb teisipaeval, plus miinus moned paevad :) oleneb sellest kuidas tood jagub. Soovime juba eos Epule agedat sunnat ja pidu ja meeleolu ning loodame et Liina peab kah kenasti ikka vastu.
Te voiksite commentsitesse panna oma nimed, kes seda loevad, siis meil kah huvitavam kirjutada ! cheers mates :)
Oleme hetkel Mount Magneti raamatukogus. Uhes mitte koige suuremas ruumis on paar raamatut ja kolm arvutit :). Kogu keha suht valutab, raske on autost valja tulla, raske on wc kaia jne, raske on isegi trepist ules minna :). Muidu siin kulas peaks elama umbes 1000 inimest. Nagu liinalgi on siin uks pea tanav poodide, turismi info ja mone pubiga. Ohtuks lahme jalle leviauku. Tagasi levisse ehk jouame vb teisipaeval, plus miinus moned paevad :) oleneb sellest kuidas tood jagub. Soovime juba eos Epule agedat sunnat ja pidu ja meeleolu ning loodame et Liina peab kah kenasti ikka vastu.
Te voiksite commentsitesse panna oma nimed, kes seda loevad, siis meil kah huvitavam kirjutada ! cheers mates :)
26.08
Tere......
Vahepeal on juhtunud väga palju põnevat ja (siin on hästi palju omadussõnu). Igatahes oleme Kadriga praegu farmis nimega Wydgee Station. Aga kõigepealt ühest teisest päevast ja siis tagasi farmi.
Niisiis esmaspäeval valmistusime oma järgmiseks päevaks ehk esimesteks tööpäevadeks. Tegime veel viimased ostud, võtsime passi kleebise viisakohta (nice J ) ja muud ninninänni. Õhtul mängisime kaarte, austraalia backpacker Carry õpetas meile uue kaardimängu ja Liinal oli koguaeg nägu nalja täis kui see ausi mees meiega oli J . Pärast tuli meie juurde üks tydruk Julia ja ütles tugava aksendiga „lähme suitsu tegema“ no nii „oled sa ka soomelainen“ „no joooooo“ ja siis me rääkisime selle soome tydrukuga päris pikalt ingliskeeles ja ta rääkis päris põnevaid lugusid oma austraalia seiklustest – oli äge. Ja siis magama.
Teisipäeval pidime Liina omapäid jätma ja sellest on tegelt väga kahju, aga küllap varsti ajame jälle samaasja. No näiteks korjame midagi puuotsast või ajame lambaid taga.
Kohtusime oma kaasseltsimeeste eeskujulike ja eesrindlike tööinimestega Elisabeth (holland) ehk Liz ja Kevin või Gavin ehk Kev(britt). Ja muidugi nende väikese Datsuniga või oli see Daihatsu või veel midagi kolmandat, ei viitsi vaatama minna. Igatahes auto oli väljast väike, aga sisse mahtus neli inimest pluss kogu nelja inimese elu seljakotis. Isegi me jalad mahtusid lebolt ära.
Sõit võis alata.....
Alguses öeldi et sõita on 800 km ja see hirmutas ikka suht palju... tegelt oleme Perthist umbes 470 km. Mount Magnetisse ehk lähimasse külla 1000 inimesega on 130 km umbes. Lähim bensukas on 50 km ja lähim naaber 30 km. Farm on 500 meetri kaugusel Great Nothern Highway-st.
Poole teepeal siia vedas nägu pidevalt naerule J olime jõudnud tõelisse austraaliasse ehk outback-i. Kui mõelda eesti kõige sirgema teelõigu peale ja nüüd see korrutada no miljoniga siis saate teada kui pikkad sirged teed siin on ja kui te korrutate eesti rekade pikkuse 3 siis saate teada millised RoadTrainid siin sõidavad – see on päris äge - vähemalt praegu.
Ja see maastik.... oh ohh ohhhh silmapiiril on ainult sellised puu ja põõsa vahepealsed taimed - noh ma arvan et teil väga emotsioone ei teki aga kui mina sellepeale mõtlen, mis ma nägin, siis mõtlen, et ükspäev me sõidame oma autorondiga mööda neid teid ja mööda seda maad. Siis ma olen õnnelik – juhhurrrr.
Farmi jõudsime ilusti ja kiirest. Kuna teed on tõesti suht tühjad ja sirged, siis otseloomulikult kasutas Gav kõik oma auto võimsuse ära ning me sõitsime lubatud 110 asemel 128 või nii. Kohalik liikluspolitsei arvas (keda võib kohata siin sama tihti kui eestis känguruu), et backpacker Gav peaks austraalia riiki toetama no nii 150 dollariga - ja noh eks ta nii siis on kah.
Kohtumine mittetsivilisatsiooniga.
Õhtul kohtusime Billi (a la 55-60aastane mees, 6 lapse isa, sõbralik ja asjalik), Kate (Billi naine, 35 aastane 2 lapse ema, pärit Lõuna Aafrika Vabariigist) ning Royd (65 aastane mees, suure pikka habemega ja igati sõbralik sell, vist sulane või midagi). Ja siis veel lapsed Tristian (2,5 aastat vana ) ja üks sülelaps. Nad omavad eelnimetatud farmi. Farmis kasvatatakse apelsine, virsikuid, vist meloneid (rockmelon) , arbuuse ja muud taimset ollust ning kunagi olid ka lambad.
Meie tööks on rockmelonite istutamine.
Kuidas Andre tennised Mati esimest korda austraalias tööle viisid.
Esiteks suur aitäh Andrele, kes oma vanad kaunad mulle jättis... need sobivad siia keskkonda suurepäraselt, sest midagi uut ei ole selga/jalga mõtet panna – kõik värvub mingi hetk maastikuga samasse tooni ehk austraaliapunaseks. Muidugi Kadri espetsiaal jalatsid vist sobivad kah siia „otlitsno“.
Töö näeb välja nii, et meile antakse ettevalmistatud peenar, mis on kile all ja kilesse on iga 50 cm järel tehtud auk – meie peame tegema läbi selle augu maasse omakorda augu ning taime auku topima ja kinni mätsima. Midagi sarnast kapsa taime istutamisele. Kogu maapind on punane ja tolmune, samas on maasse auku torgata üllatavalt lihtne. Kus juures põld tehakse suhteliselt suvalisse kohta, lükates buldoosriga põõsad minema ja kivid praktiliselt puuduvad. Igatahes on töö vahepeal füüsiliselt raske vahepeal vaimselt raske aga üldiselt mulle meeldib, ainult üle nädala ei taha väga teha - vaevab liialt keha ja lõpuks ka vaimu ilmselt.
Kusjuures tydrukud tegid täna rohkem tööd kui meie Gaviniga ehk teenised ka rohkem raha. Tööle läksime kell 8 ja tagasi olime 5. Praegu on meil kõigil liigutused suhteliselt kandilised ja mingid kohad kanged – vast homme on juba parem jälle.
Outback.
Farm kus peatume on imelik/naljas ja tõsiselt eksootiline. Raske on seda kirjeldada Hooned on laiali umbes 5 hektaril aga võib olla ka veel suuremal ala, sest kui kuhugi põõsataha vaatad on jälle mõni lagunenud maja või putka. Näiteks Billi ja Kate elasid varem ühes majas aga pärast seda kui väike tornaaado (villy villy) selle maja katust räsis, siis nad ehitasid 100 m eemale uue. Kusjuures vanasse maja jäid kõik asjad omale kohale (voodi, mööbel pesumasin ja muud kodumasinad, raamatuid, isegi piljardilaud oli seal) Muidugi majad on hästi lihtsad ja ehitatud kas konteineritest kokku või mingitest moodulitest. Igatahes on siin arusaamatult palju lagunenud hooneid ja see on päris „kriipi“ nagu mingist õudusfilmist. Näiteks jääb 150 meetri kaugusele hoonete kompleks kus varem oli ruumid elamiseks, köök ja mingi dussimaja – seal käime me ennast pesemas (soe vesi tuleb katuseboilerist ja see köetakse soojaks päeval päiksepaneeli abil. Igatahes seal õhtuti tuled põlevad, nagu keegi oleks seal, kuigi tegelt ei ole kedagi. Kogu asjale lisab vürtsi see, et pimedaks läheb kell 6 või suts hiljem ning generaator lülitatakse välja 10-11 vahel ehk siis pole enam voolu. Mobiili levi jääb ilmselt kah 100 km kaugusele. Meie kaarutame ringi siis taskulampidega, kui on vaja wcsse minna või niisama õue asjatama.
Meie Kadriga elame koos ühes toas ja Gav ja Liz teises. Ning meie kõrval elab Roy. Hoone ise on nagu konteineri moodi – muidugi on siin tavalised uksed ja aknad ees ja voodid ja kapid sees – tegelt on siin päris hubane kui ära harjud.
WC võime käia majas aga see on kaugel nii et kasutame lähedal olevat WC/vannituba/pesupesemisruum, mis tegelt on väga räämas ja lagund ja hullumoodi õudne öösel.
Ilmateade.
Päeval on meil siin 25 kraadi ja rohkem ning loomulikult päike, nii et tööd teeme pikkade riietega, muidu oleks päiksepõletus omastkäest võtta. On küll palav, aga joome palju vett ja nii ei olegi väga hull päikese käes.
Õhtul 7 paiku hakkab külmaks minema - ma ei tea palju kraade küll on, aga kuna me putka seinad ei ole just eriti soojakindlad, siis hommikul teki alt eriti välja tulla ei taha - prrrrrrrr.
Loomad.
Noh känguruu oleme kaugelt viksamisi näind. Koera oleme näinud ja kassi (muide pererahva kass on ilmselt samasuur kui eesti kõige suurem kass --- no ikka täielik mölakas). Sipelgad ja kärpsed. Äkki nägime siia sõites ka teepeal madu aga see ei ole päris kindel, see võis olla ka mingi muu jupp. Maod pidid praegu veel magama või siis ärkama hakkama ja farmis neid eriti nähtud pole, nii et seda väga kartma ei pea – kuigi jalge ette vahime ikka küll. Ja Redback ämblik peaks kah liikuma aga nad kah vist veel ei majanda eriti ringi. Igatahes 2,5 aastane Tristian jookseb ja roomab igalpool, nii et ilmselt ei pea ka meie eriti kartma.
Roy ütles, et kui meil veab siis näeme põllul umbes 80 cm pikkust sisaliku, keda peaks seal olema 5 või 6 (nad peaks hakkama talveunest ärkama).
Kuigi kõik siinsed loomad on veidrad meile, siis linnud on ikka täiesti kreisid. Papakoisi on nagu meil tuvisi või veits vähem. Varesed on siin linnades sellised kribud ja väetid ja hääl on neil veeel väetim.
27. aug
Täna juba mõikad rohkem siinsest elust. Tead kuidas hommikust süüa, kus tassid asuvad, mida põllule kaasa võtta jne. Eile läksime vist juba 9 paiku magama, täna ärkasime 6.45. Töö saime kiiremini tehtud ehk siis kell on alles 16.00. eile jõudsime tagasi vist mingi 5-6 vahel. Homme on üldse vaba päev, sest neil ei ole taimed veel piisavalt suureks kasvanud. Homme lähme Gavini ja Liziga Mt Magnetisse. Jalad jubedalt valutavad, raske on käia, suht nõme töö on. Ja ega me nüüd vist jah kõige paremat raha kah ei saa kahjuks. Mis teha mis teha. . . ei tea kuidas Liinal läheb, homme saab ehk talle helistada.
Tere......
Vahepeal on juhtunud väga palju põnevat ja (siin on hästi palju omadussõnu). Igatahes oleme Kadriga praegu farmis nimega Wydgee Station. Aga kõigepealt ühest teisest päevast ja siis tagasi farmi.
Niisiis esmaspäeval valmistusime oma järgmiseks päevaks ehk esimesteks tööpäevadeks. Tegime veel viimased ostud, võtsime passi kleebise viisakohta (nice J ) ja muud ninninänni. Õhtul mängisime kaarte, austraalia backpacker Carry õpetas meile uue kaardimängu ja Liinal oli koguaeg nägu nalja täis kui see ausi mees meiega oli J . Pärast tuli meie juurde üks tydruk Julia ja ütles tugava aksendiga „lähme suitsu tegema“ no nii „oled sa ka soomelainen“ „no joooooo“ ja siis me rääkisime selle soome tydrukuga päris pikalt ingliskeeles ja ta rääkis päris põnevaid lugusid oma austraalia seiklustest – oli äge. Ja siis magama.
Teisipäeval pidime Liina omapäid jätma ja sellest on tegelt väga kahju, aga küllap varsti ajame jälle samaasja. No näiteks korjame midagi puuotsast või ajame lambaid taga.
Kohtusime oma kaasseltsimeeste eeskujulike ja eesrindlike tööinimestega Elisabeth (holland) ehk Liz ja Kevin või Gavin ehk Kev(britt). Ja muidugi nende väikese Datsuniga või oli see Daihatsu või veel midagi kolmandat, ei viitsi vaatama minna. Igatahes auto oli väljast väike, aga sisse mahtus neli inimest pluss kogu nelja inimese elu seljakotis. Isegi me jalad mahtusid lebolt ära.
Sõit võis alata.....
Alguses öeldi et sõita on 800 km ja see hirmutas ikka suht palju... tegelt oleme Perthist umbes 470 km. Mount Magnetisse ehk lähimasse külla 1000 inimesega on 130 km umbes. Lähim bensukas on 50 km ja lähim naaber 30 km. Farm on 500 meetri kaugusel Great Nothern Highway-st.
Poole teepeal siia vedas nägu pidevalt naerule J olime jõudnud tõelisse austraaliasse ehk outback-i. Kui mõelda eesti kõige sirgema teelõigu peale ja nüüd see korrutada no miljoniga siis saate teada kui pikkad sirged teed siin on ja kui te korrutate eesti rekade pikkuse 3 siis saate teada millised RoadTrainid siin sõidavad – see on päris äge - vähemalt praegu.
Ja see maastik.... oh ohh ohhhh silmapiiril on ainult sellised puu ja põõsa vahepealsed taimed - noh ma arvan et teil väga emotsioone ei teki aga kui mina sellepeale mõtlen, mis ma nägin, siis mõtlen, et ükspäev me sõidame oma autorondiga mööda neid teid ja mööda seda maad. Siis ma olen õnnelik – juhhurrrr.
Farmi jõudsime ilusti ja kiirest. Kuna teed on tõesti suht tühjad ja sirged, siis otseloomulikult kasutas Gav kõik oma auto võimsuse ära ning me sõitsime lubatud 110 asemel 128 või nii. Kohalik liikluspolitsei arvas (keda võib kohata siin sama tihti kui eestis känguruu), et backpacker Gav peaks austraalia riiki toetama no nii 150 dollariga - ja noh eks ta nii siis on kah.
Kohtumine mittetsivilisatsiooniga.
Õhtul kohtusime Billi (a la 55-60aastane mees, 6 lapse isa, sõbralik ja asjalik), Kate (Billi naine, 35 aastane 2 lapse ema, pärit Lõuna Aafrika Vabariigist) ning Royd (65 aastane mees, suure pikka habemega ja igati sõbralik sell, vist sulane või midagi). Ja siis veel lapsed Tristian (2,5 aastat vana ) ja üks sülelaps. Nad omavad eelnimetatud farmi. Farmis kasvatatakse apelsine, virsikuid, vist meloneid (rockmelon) , arbuuse ja muud taimset ollust ning kunagi olid ka lambad.
Meie tööks on rockmelonite istutamine.
Kuidas Andre tennised Mati esimest korda austraalias tööle viisid.
Esiteks suur aitäh Andrele, kes oma vanad kaunad mulle jättis... need sobivad siia keskkonda suurepäraselt, sest midagi uut ei ole selga/jalga mõtet panna – kõik värvub mingi hetk maastikuga samasse tooni ehk austraaliapunaseks. Muidugi Kadri espetsiaal jalatsid vist sobivad kah siia „otlitsno“.
Töö näeb välja nii, et meile antakse ettevalmistatud peenar, mis on kile all ja kilesse on iga 50 cm järel tehtud auk – meie peame tegema läbi selle augu maasse omakorda augu ning taime auku topima ja kinni mätsima. Midagi sarnast kapsa taime istutamisele. Kogu maapind on punane ja tolmune, samas on maasse auku torgata üllatavalt lihtne. Kus juures põld tehakse suhteliselt suvalisse kohta, lükates buldoosriga põõsad minema ja kivid praktiliselt puuduvad. Igatahes on töö vahepeal füüsiliselt raske vahepeal vaimselt raske aga üldiselt mulle meeldib, ainult üle nädala ei taha väga teha - vaevab liialt keha ja lõpuks ka vaimu ilmselt.
Kusjuures tydrukud tegid täna rohkem tööd kui meie Gaviniga ehk teenised ka rohkem raha. Tööle läksime kell 8 ja tagasi olime 5. Praegu on meil kõigil liigutused suhteliselt kandilised ja mingid kohad kanged – vast homme on juba parem jälle.
Outback.
Farm kus peatume on imelik/naljas ja tõsiselt eksootiline. Raske on seda kirjeldada Hooned on laiali umbes 5 hektaril aga võib olla ka veel suuremal ala, sest kui kuhugi põõsataha vaatad on jälle mõni lagunenud maja või putka. Näiteks Billi ja Kate elasid varem ühes majas aga pärast seda kui väike tornaaado (villy villy) selle maja katust räsis, siis nad ehitasid 100 m eemale uue. Kusjuures vanasse maja jäid kõik asjad omale kohale (voodi, mööbel pesumasin ja muud kodumasinad, raamatuid, isegi piljardilaud oli seal) Muidugi majad on hästi lihtsad ja ehitatud kas konteineritest kokku või mingitest moodulitest. Igatahes on siin arusaamatult palju lagunenud hooneid ja see on päris „kriipi“ nagu mingist õudusfilmist. Näiteks jääb 150 meetri kaugusele hoonete kompleks kus varem oli ruumid elamiseks, köök ja mingi dussimaja – seal käime me ennast pesemas (soe vesi tuleb katuseboilerist ja see köetakse soojaks päeval päiksepaneeli abil. Igatahes seal õhtuti tuled põlevad, nagu keegi oleks seal, kuigi tegelt ei ole kedagi. Kogu asjale lisab vürtsi see, et pimedaks läheb kell 6 või suts hiljem ning generaator lülitatakse välja 10-11 vahel ehk siis pole enam voolu. Mobiili levi jääb ilmselt kah 100 km kaugusele. Meie kaarutame ringi siis taskulampidega, kui on vaja wcsse minna või niisama õue asjatama.
Meie Kadriga elame koos ühes toas ja Gav ja Liz teises. Ning meie kõrval elab Roy. Hoone ise on nagu konteineri moodi – muidugi on siin tavalised uksed ja aknad ees ja voodid ja kapid sees – tegelt on siin päris hubane kui ära harjud.
WC võime käia majas aga see on kaugel nii et kasutame lähedal olevat WC/vannituba/pesupesemisruum, mis tegelt on väga räämas ja lagund ja hullumoodi õudne öösel.
Ilmateade.
Päeval on meil siin 25 kraadi ja rohkem ning loomulikult päike, nii et tööd teeme pikkade riietega, muidu oleks päiksepõletus omastkäest võtta. On küll palav, aga joome palju vett ja nii ei olegi väga hull päikese käes.
Õhtul 7 paiku hakkab külmaks minema - ma ei tea palju kraade küll on, aga kuna me putka seinad ei ole just eriti soojakindlad, siis hommikul teki alt eriti välja tulla ei taha - prrrrrrrr.
Loomad.
Noh känguruu oleme kaugelt viksamisi näind. Koera oleme näinud ja kassi (muide pererahva kass on ilmselt samasuur kui eesti kõige suurem kass --- no ikka täielik mölakas). Sipelgad ja kärpsed. Äkki nägime siia sõites ka teepeal madu aga see ei ole päris kindel, see võis olla ka mingi muu jupp. Maod pidid praegu veel magama või siis ärkama hakkama ja farmis neid eriti nähtud pole, nii et seda väga kartma ei pea – kuigi jalge ette vahime ikka küll. Ja Redback ämblik peaks kah liikuma aga nad kah vist veel ei majanda eriti ringi. Igatahes 2,5 aastane Tristian jookseb ja roomab igalpool, nii et ilmselt ei pea ka meie eriti kartma.
Roy ütles, et kui meil veab siis näeme põllul umbes 80 cm pikkust sisaliku, keda peaks seal olema 5 või 6 (nad peaks hakkama talveunest ärkama).
Kuigi kõik siinsed loomad on veidrad meile, siis linnud on ikka täiesti kreisid. Papakoisi on nagu meil tuvisi või veits vähem. Varesed on siin linnades sellised kribud ja väetid ja hääl on neil veeel väetim.
27. aug
Täna juba mõikad rohkem siinsest elust. Tead kuidas hommikust süüa, kus tassid asuvad, mida põllule kaasa võtta jne. Eile läksime vist juba 9 paiku magama, täna ärkasime 6.45. Töö saime kiiremini tehtud ehk siis kell on alles 16.00. eile jõudsime tagasi vist mingi 5-6 vahel. Homme on üldse vaba päev, sest neil ei ole taimed veel piisavalt suureks kasvanud. Homme lähme Gavini ja Liziga Mt Magnetisse. Jalad jubedalt valutavad, raske on käia, suht nõme töö on. Ja ega me nüüd vist jah kõige paremat raha kah ei saa kahjuks. Mis teha mis teha. . . ei tea kuidas Liinal läheb, homme saab ehk talle helistada.
kolmapäev, 26. august 2009
Mina olen siis antud hetkel Wickerpin'is. See on yks tilluke koht Perthist kagus. Ega siin ei olegi muud kui yks peata"nav, pubi ja m6ned poekesed. Inimesed to"o"tavad peamiselt ymberkaudsetes farmides ja neid on siin palju- tegelikult ei olegi siin suurt midagi muud kui ainult farmid :). Eile oli mu esimene to"o"pa"ev kohalikus pubis. Noh, ma pean kohe ytlema, et ega see pubis to"o"tamine just see k6ige m6nusam asi ei ole. Inimesed tahavad siin palju jutustada, aga ma ei tunne ennast ikka eriti kindlalt selles keelekeskkonnas.
No ja muidugi teeb asja keeruliseks see, et ma lihtsalt pole kunagi varem baaris to"o"tanud. Neil on terve hulk erinevaid s6nu erinevate koguste kohta nt. middy, ja pudelitel on erinevad nimed nt. stubby jne. Perthi kylmas ja"in ma ka veel haigeks ja nii ei suuda ma ausalt kohe yldse k6iki neid asju meelde ja"tta.
Smas tunnevad need inimesed ta"iesti t6simeelselt minu vastu huvi. Kysivad kust ma pa"rit olen ja mis ma seal ikka tegin ja miks ma Autraaliasse tulin jne. Ja nad tahavad mulle ka oma kodukohta na"idata. Juba esimesel pa"eval pakuti mulle v6imalust minna yhte farmi vaatama :).
Kui ma siin ikka vastu pean, siis la"hen kindlalt...
Baari ja ka hotelli omanikud on Vic ja Angela, kelle vanemad on Itaalia immigrandid. Ma kohtasin kogu perekonda kohe esimesel 6htul ja mul ei v6tnud tegelikult kaua aega, et nende pa"ritolust aimu saada. Suur pere, k6ik sagisid pidevalt ringi, kohe pakuti mulle syya ja juua, ra"a"giti palju ja k6vaha"a"lselt :). Yldiselt paistavad nad k6ik va"ga toredad inimesed olevat, aga eks paistab.
Omasid igatsen ikkagi rohkem...
Liinu reisid l6unamaal
PS: vabandan nende veidrate ta"pita"htede pa"rast :P
No ja muidugi teeb asja keeruliseks see, et ma lihtsalt pole kunagi varem baaris to"o"tanud. Neil on terve hulk erinevaid s6nu erinevate koguste kohta nt. middy, ja pudelitel on erinevad nimed nt. stubby jne. Perthi kylmas ja"in ma ka veel haigeks ja nii ei suuda ma ausalt kohe yldse k6iki neid asju meelde ja"tta.
Smas tunnevad need inimesed ta"iesti t6simeelselt minu vastu huvi. Kysivad kust ma pa"rit olen ja mis ma seal ikka tegin ja miks ma Autraaliasse tulin jne. Ja nad tahavad mulle ka oma kodukohta na"idata. Juba esimesel pa"eval pakuti mulle v6imalust minna yhte farmi vaatama :).
Kui ma siin ikka vastu pean, siis la"hen kindlalt...
Baari ja ka hotelli omanikud on Vic ja Angela, kelle vanemad on Itaalia immigrandid. Ma kohtasin kogu perekonda kohe esimesel 6htul ja mul ei v6tnud tegelikult kaua aega, et nende pa"ritolust aimu saada. Suur pere, k6ik sagisid pidevalt ringi, kohe pakuti mulle syya ja juua, ra"a"giti palju ja k6vaha"a"lselt :). Yldiselt paistavad nad k6ik va"ga toredad inimesed olevat, aga eks paistab.
Omasid igatsen ikkagi rohkem...
Liinu reisid l6unamaal
PS: vabandan nende veidrate ta"pita"htede pa"rast :P
esmaspäev, 24. august 2009
23.AUG.
Täna sai nädal meie siinolekust. Aeg läheb kiiresti. Viimasel ajal oleme palju kohtunud eestlasi. Täna näiteks käisime Hedi ja Liisiga, kes jõudsin siia neljapäeval, Kings Parkis. Mõlemad lõpetasid see aasta bakalaureuse Tartus. Üks juura ja teine ehnäe, ökoloogia. Mina teda ei teadnud, tema mind väidetavasti küll, vähemalt nägu. Ostsime natuke toitu ja läksime imetlema kena vaadet, sama vaade, mis on ka meie ühel blogi pildil. Meiega ühinesid veel mingi 6-7 eestlast, kes siin varem olnud. Mingi 4-5 poissi ja 2 tüdrukut. Nende nimesid ja tagatausta ei mäleta. Igastahes istusime siis seal mingi kümnekesi vist, eestlaste kamp, päris hull. Muidu on kõik hetkel üksluine. Magame 9-ni umbes, sööme hommikust, lähme raamatukokku internetti, pärast kolame linna peal, ostame süüa, lähme hostelli, kokkame, joome veini, vaatame telekat jne elu käibki. Praegu muidugi vahetasime hostelit, läksime odavamasse: Easy Perth Backpackers. Saime esimese öö 10$ eest, teised 19 eest. Eelmises oli 24 $ öö, nii et rahakotile parem.
Istume siin õhtuses hostelis õues ja joome veini, mis maksab 3.90 (igaks juhuks kui kedagi huvitab). . . Meid übritsevad iirlased, üks vist on rootsikas ja osasid ma ei tea. Mingi iirlane kirjutas Liina märkmikku luuletuse:
It perches upon the highes
Tree, it may fly upon
The sea, but never has
It asked a favour of me.
See on Emily Dickensoni luuletus Daroni poolt :P
Kadri
No hostelis sööme küüslauku, sest siin on mingi miljon inimest vist gripis või äkki ei ole kah aga me eriti ei viitsi grippi jääda nii et küüslauk „anna abi“ aitab hädast vast välja.
Hostel ise ei ole just 5 tärni aga kui teiste olijatega sina peale saad siis on äge ja päris sotsiaalne värk.
Austraalased
Austraalsed on huvitavad... no näiteks kui sa tänaval vastutulijale liiga pikalt otsa vaatad siis 95% tõenäosusega ütleb ta sulle Hello või Cheers või või midagi ja naeratab. Väljanägemine on muidugi üllatav... äkki maal ikka on teistsugused aga linnapildis meenutavad nad pigem inglasi nii noored kui vanad, kuigi suur osa vastutulijaid on pilussilmadega – jaapanlased, filipiinlased, taiwanlased jne. Mustasi kohtab vähe ja aborogeene on väga vähe näha ja neid keda on näha need on tugevate asotsiaalsete kalduvustega.... ja noored aborigeenid – no neid me näinud ei olegi aga üldiselt on arvamus, et enamus linna aborigeene on kas asotsiaalid või pahatahtlikule teele kaldunud ehk ööisel tänaval ei sobi kokku valge ja aborigeen. Kahju neist muidugi aga minu arvates on nüütseks viimane aeg aborigeen punasesse raamatusse kanda.
Alkohol
No kanget napsu me veel ostnud ei ole .... üks kord Rahaboss Andre ostis ja siis me saime, aga küllap hiljem saame veel, või noh vähemalt mina - tydrukud unistavad siidrist...... ei ei ei siiski siiski mina baaris/klubis korra sain, keegi ostis mulle mingit kohalikku köharohtu, mis oli teg päris hea, aga ta ütles et see on jube kallis , aga ma ei tea kes see oli, kes mulle seda ostis(vahest on hea olla kaugemaalane, siis kohalikud teevad jooki välja).
Üldiselt siis kanged napsud on eriti kallid ja neist me ei ta veel midagi.
Õlu on euroopaga võrreldes ikka kah kallis. Baaris vist nii 6...8 raha ehk kui 9 korrutad siis ... njah õlle isu läinud nagu nijuhti. Poest saab odavamalt aga ikkagi on ennem tööle vaja saada kui õlut ostma saab hakkata. Baaris muidugi tehakse ka student ja backpackersi alesi ja siis saab õlle 4 rahaga, siis on tegu kohaliku õllega ja siiani ei ole see väga hea olnud... ehk aeg toob leevendust.....njah....
Vat veiniga on siin kõige huvitavam. Esiteks on vein vist kõige odavam alkohoolne jook olnud noh ... 3,99.....ja kallimaks. Veinid on siin suures osas keeratava korgiga ehk puudub see mõtetu peenutsev värk selle korgipuu ümber ning sellest tulenevate maitse ja lõhna eripärade jura. Muidugi kaob korgi värgiga ka väike rituaal ja punnivinnastamise majandus.. aga tühja kah jättame need asjad euroopasse ja oleme tõeliused ausid ning lööme selle korgi pudelilt täie hooga.
Aga nüüd jõudes pudeli sisuni... oh imet odav vein ja milline suurepärane mekkkkk... igatahes puudub täielik põhjus osta kallist veini kui odaval on kõik kalli veini omadused.
Pärast veini joomist tekkib alati tegevusetus ja haarates laualt tühja pudeli ning uurides selle ettiketti, on viimasele reale väikeses kirjas kirjutatud, et võib sisaldada piima, muna ja kala jääke ????? õnneks ei ole meile veel kalaluid ega munakoori hammaste vahele jäänud. Igatahes jätkame odava veiniga.
Süüa me poest eriti osta ei oska sest toidu hinnad on laes ja näevad välja kahtlased...otsime endiselt endale sobivat varjanti. Ilmselt tuleneb see muidugi me rahakoti piiratusest aga samas on ka huvitavam. Kõigele lisaks müüakse Woolworth kaupluseketis eestis valmistatud Rullmopse ja mingit heeringa janti veel. Hiina poed on kah aga seal asi veel rohkem Mulderit ja Scullyt nõudvam, tihti peale on toidunimed hieroglüüfides kirjutatud jne. Muide meie esimene hommikusöök ausis oli McDonaldsis sest hommikul kell 7 on kõik muud kohad kinni. Aga siin on hommikutoit macis ainult hommiku söögid mida eestis minu teada ei saa. No vot.
Nii ma olin neid lauseid koostades veinine ..... Mati
Täna sai nädal meie siinolekust. Aeg läheb kiiresti. Viimasel ajal oleme palju kohtunud eestlasi. Täna näiteks käisime Hedi ja Liisiga, kes jõudsin siia neljapäeval, Kings Parkis. Mõlemad lõpetasid see aasta bakalaureuse Tartus. Üks juura ja teine ehnäe, ökoloogia. Mina teda ei teadnud, tema mind väidetavasti küll, vähemalt nägu. Ostsime natuke toitu ja läksime imetlema kena vaadet, sama vaade, mis on ka meie ühel blogi pildil. Meiega ühinesid veel mingi 6-7 eestlast, kes siin varem olnud. Mingi 4-5 poissi ja 2 tüdrukut. Nende nimesid ja tagatausta ei mäleta. Igastahes istusime siis seal mingi kümnekesi vist, eestlaste kamp, päris hull. Muidu on kõik hetkel üksluine. Magame 9-ni umbes, sööme hommikust, lähme raamatukokku internetti, pärast kolame linna peal, ostame süüa, lähme hostelli, kokkame, joome veini, vaatame telekat jne elu käibki. Praegu muidugi vahetasime hostelit, läksime odavamasse: Easy Perth Backpackers. Saime esimese öö 10$ eest, teised 19 eest. Eelmises oli 24 $ öö, nii et rahakotile parem.
Istume siin õhtuses hostelis õues ja joome veini, mis maksab 3.90 (igaks juhuks kui kedagi huvitab). . . Meid übritsevad iirlased, üks vist on rootsikas ja osasid ma ei tea. Mingi iirlane kirjutas Liina märkmikku luuletuse:
It perches upon the highes
Tree, it may fly upon
The sea, but never has
It asked a favour of me.
See on Emily Dickensoni luuletus Daroni poolt :P
Kadri
No hostelis sööme küüslauku, sest siin on mingi miljon inimest vist gripis või äkki ei ole kah aga me eriti ei viitsi grippi jääda nii et küüslauk „anna abi“ aitab hädast vast välja.
Hostel ise ei ole just 5 tärni aga kui teiste olijatega sina peale saad siis on äge ja päris sotsiaalne värk.
Austraalased
Austraalsed on huvitavad... no näiteks kui sa tänaval vastutulijale liiga pikalt otsa vaatad siis 95% tõenäosusega ütleb ta sulle Hello või Cheers või või midagi ja naeratab. Väljanägemine on muidugi üllatav... äkki maal ikka on teistsugused aga linnapildis meenutavad nad pigem inglasi nii noored kui vanad, kuigi suur osa vastutulijaid on pilussilmadega – jaapanlased, filipiinlased, taiwanlased jne. Mustasi kohtab vähe ja aborogeene on väga vähe näha ja neid keda on näha need on tugevate asotsiaalsete kalduvustega.... ja noored aborigeenid – no neid me näinud ei olegi aga üldiselt on arvamus, et enamus linna aborigeene on kas asotsiaalid või pahatahtlikule teele kaldunud ehk ööisel tänaval ei sobi kokku valge ja aborigeen. Kahju neist muidugi aga minu arvates on nüütseks viimane aeg aborigeen punasesse raamatusse kanda.
Alkohol
No kanget napsu me veel ostnud ei ole .... üks kord Rahaboss Andre ostis ja siis me saime, aga küllap hiljem saame veel, või noh vähemalt mina - tydrukud unistavad siidrist...... ei ei ei siiski siiski mina baaris/klubis korra sain, keegi ostis mulle mingit kohalikku köharohtu, mis oli teg päris hea, aga ta ütles et see on jube kallis , aga ma ei tea kes see oli, kes mulle seda ostis(vahest on hea olla kaugemaalane, siis kohalikud teevad jooki välja).
Üldiselt siis kanged napsud on eriti kallid ja neist me ei ta veel midagi.
Õlu on euroopaga võrreldes ikka kah kallis. Baaris vist nii 6...8 raha ehk kui 9 korrutad siis ... njah õlle isu läinud nagu nijuhti. Poest saab odavamalt aga ikkagi on ennem tööle vaja saada kui õlut ostma saab hakkata. Baaris muidugi tehakse ka student ja backpackersi alesi ja siis saab õlle 4 rahaga, siis on tegu kohaliku õllega ja siiani ei ole see väga hea olnud... ehk aeg toob leevendust.....njah....
Vat veiniga on siin kõige huvitavam. Esiteks on vein vist kõige odavam alkohoolne jook olnud noh ... 3,99.....ja kallimaks. Veinid on siin suures osas keeratava korgiga ehk puudub see mõtetu peenutsev värk selle korgipuu ümber ning sellest tulenevate maitse ja lõhna eripärade jura. Muidugi kaob korgi värgiga ka väike rituaal ja punnivinnastamise majandus.. aga tühja kah jättame need asjad euroopasse ja oleme tõeliused ausid ning lööme selle korgi pudelilt täie hooga.
Aga nüüd jõudes pudeli sisuni... oh imet odav vein ja milline suurepärane mekkkkk... igatahes puudub täielik põhjus osta kallist veini kui odaval on kõik kalli veini omadused.
Pärast veini joomist tekkib alati tegevusetus ja haarates laualt tühja pudeli ning uurides selle ettiketti, on viimasele reale väikeses kirjas kirjutatud, et võib sisaldada piima, muna ja kala jääke ????? õnneks ei ole meile veel kalaluid ega munakoori hammaste vahele jäänud. Igatahes jätkame odava veiniga.
Süüa me poest eriti osta ei oska sest toidu hinnad on laes ja näevad välja kahtlased...otsime endiselt endale sobivat varjanti. Ilmselt tuleneb see muidugi me rahakoti piiratusest aga samas on ka huvitavam. Kõigele lisaks müüakse Woolworth kaupluseketis eestis valmistatud Rullmopse ja mingit heeringa janti veel. Hiina poed on kah aga seal asi veel rohkem Mulderit ja Scullyt nõudvam, tihti peale on toidunimed hieroglüüfides kirjutatud jne. Muide meie esimene hommikusöök ausis oli McDonaldsis sest hommikul kell 7 on kõik muud kohad kinni. Aga siin on hommikutoit macis ainult hommiku söögid mida eestis minu teada ei saa. No vot.
Nii ma olin neid lauseid koostades veinine ..... Mati
22.august
Eilne päev oli kindlalt esimene läbilöögi päev Austraalias.
Ma käisin ühes vürtsipoes proovitunnil. See oli huvitav kogemus, sest pooli nendest vürtsidest ja toiduainetest polnud ma näinudki. Huvitav, mida teha lootuseõie ekstraktiga. Peab vist netist järgi vaatama.
Hiljem raamatukogus istudes kohtasime me eestlast Marti ja veel 2 Eesti tüdrukut.
Huvitav on aga see, et pärast neid kohtumisi pöördus meie õnn täielikult. Me saime tööd!!!, aga sellel on ka väike ebameeldiv konks küljes- me peame lahku minema L
Mina sain tööd lõunapool Wickerpin`is- mingi baaritöötajana. Kadri ja Mati lähevad aga põhjapoole midagi istutama. Esialgu tundus see mõte ikka ülimalt jube, aga kes teab- äkki on just tore. Kogu selle reisi eesmärk peakski ju tegelikult olema huvitavate kogemuste saamine ja huvitavate inimestega kohtumine. Igatahes ei lähe ma väga kaugele- kõigest mingi 350 km Perthist. Kui mulle ei meeldi seal, siis eks ma siis lähen kohe Kadrile ja Matile järgi. Samuti helistas vürtsipoe omanik Ewan mulle õhtul ja palus mul veel tagasi tulla. Täna lähen siis arvatavasti juba tasustatud proovipäevale, kuigi ma olen suhteliselt kindel, et linna ma niikuinii ei jää.
Õhtul käisime Mardi hostelis, kus olid veel 2 eestlast- Karl ja Max (Karl Marx J). Nad tahavad ka põhja minna, kuhu meiegi. Äkki siis saame kunagi ka nendega rännata.
Tahaksin veel välja tuua huvitava fakti austraallaste kohta. Nad tahavad jubedalt jutustada. Ükskõik kellega sa ka ei räägiks. Eile helistasin panka ja rääkisin seal mingi mehega umbes 10 minutit sellest, kuhu me ikka Austraalias minema peaksime J
Samuti kujunes 10 min. vestluseks, mis puudutas enamasti Eestit ja Soomet, mu jutuajamine vürtsipoe omaniku Ewaniga, keda ma elusees näinud ei ole.
Põhimõtteliselt saan ma nüüd aru, miks neil telefonidel selline krediidisüsteem on- nad ilmselt räägiks ennast muidu vaeseks.
Liinu reis lõunamaale
Eilne päev oli kindlalt esimene läbilöögi päev Austraalias.
Ma käisin ühes vürtsipoes proovitunnil. See oli huvitav kogemus, sest pooli nendest vürtsidest ja toiduainetest polnud ma näinudki. Huvitav, mida teha lootuseõie ekstraktiga. Peab vist netist järgi vaatama.
Hiljem raamatukogus istudes kohtasime me eestlast Marti ja veel 2 Eesti tüdrukut.
Huvitav on aga see, et pärast neid kohtumisi pöördus meie õnn täielikult. Me saime tööd!!!, aga sellel on ka väike ebameeldiv konks küljes- me peame lahku minema L
Mina sain tööd lõunapool Wickerpin`is- mingi baaritöötajana. Kadri ja Mati lähevad aga põhjapoole midagi istutama. Esialgu tundus see mõte ikka ülimalt jube, aga kes teab- äkki on just tore. Kogu selle reisi eesmärk peakski ju tegelikult olema huvitavate kogemuste saamine ja huvitavate inimestega kohtumine. Igatahes ei lähe ma väga kaugele- kõigest mingi 350 km Perthist. Kui mulle ei meeldi seal, siis eks ma siis lähen kohe Kadrile ja Matile järgi. Samuti helistas vürtsipoe omanik Ewan mulle õhtul ja palus mul veel tagasi tulla. Täna lähen siis arvatavasti juba tasustatud proovipäevale, kuigi ma olen suhteliselt kindel, et linna ma niikuinii ei jää.
Õhtul käisime Mardi hostelis, kus olid veel 2 eestlast- Karl ja Max (Karl Marx J). Nad tahavad ka põhja minna, kuhu meiegi. Äkki siis saame kunagi ka nendega rännata.
Tahaksin veel välja tuua huvitava fakti austraallaste kohta. Nad tahavad jubedalt jutustada. Ükskõik kellega sa ka ei räägiks. Eile helistasin panka ja rääkisin seal mingi mehega umbes 10 minutit sellest, kuhu me ikka Austraalias minema peaksime J
Samuti kujunes 10 min. vestluseks, mis puudutas enamasti Eestit ja Soomet, mu jutuajamine vürtsipoe omaniku Ewaniga, keda ma elusees näinud ei ole.
Põhimõtteliselt saan ma nüüd aru, miks neil telefonidel selline krediidisüsteem on- nad ilmselt räägiks ennast muidu vaeseks.
Liinu reis lõunamaale
neljapäev, 20. august 2009
Andre läks ära. Böö
Eilne õhtu oli peorohke. Käisime mingis klubis, kus veidrad Autraalia tibid oma väga veidrates kostüümides tantsu keerutasid. Okok- tegelikult oli seal täiesti normaalne- isegi live-bänd oli.
Kell 3.45 peksime Andre üles ja saatsime ta lennujaamabussi peale. Oli suht kurb ikka- nüüd peame täiesti üksi hakkama saama ja kuigi ta luges meile sõnad peale, siis ta toetusest jääb ikka puudu.
Njaaa...
Kurvale hetkele järgnes aga minu ja Mati väljaspassimise juhtum. Hosteli uks oli nimelt selleks ajaks, kui me tagasi tulime, kinni pandud ja adminni polnud kusagilt näha. Nii me siis passisime seal umbes 15 minutit. Siis tulid 2 noormeest meie hostelist ja hakkasid rääkime meile oma kummalistest juhtumitest samas klubis, kus ka meie käisime. Ühte neist oli löödud ja kui me küsisime, et miks nii läks, siis see noormees ütles, et küllap ta ikka gei oli.... Hmmmm...... ei tea mina.....
Eilne õhtu oli peorohke. Käisime mingis klubis, kus veidrad Autraalia tibid oma väga veidrates kostüümides tantsu keerutasid. Okok- tegelikult oli seal täiesti normaalne- isegi live-bänd oli.
Kell 3.45 peksime Andre üles ja saatsime ta lennujaamabussi peale. Oli suht kurb ikka- nüüd peame täiesti üksi hakkama saama ja kuigi ta luges meile sõnad peale, siis ta toetusest jääb ikka puudu.
Njaaa...
Kurvale hetkele järgnes aga minu ja Mati väljaspassimise juhtum. Hosteli uks oli nimelt selleks ajaks, kui me tagasi tulime, kinni pandud ja adminni polnud kusagilt näha. Nii me siis passisime seal umbes 15 minutit. Siis tulid 2 noormeest meie hostelist ja hakkasid rääkime meile oma kummalistest juhtumitest samas klubis, kus ka meie käisime. Ühte neist oli löödud ja kui me küsisime, et miks nii läks, siis see noormees ütles, et küllap ta ikka gei oli.... Hmmmm...... ei tea mina.....
20. aug
Liina
kolmapäev, 19. august 2009
Aeg läheb siin ikka väga kiirelt. Tegemist on rohkem kui küll. Panga asjad vaja ajada, telefoni asjad vaja ajada ja samal ajal on ka vaja ju veel kiirelt töö leida. See, aga polegi niiiii kerge, kui me arvasime. Töötajaid on palju- tööpakkujaid vähe ja kolmele inimesele korraga üldiselt tööd ikka ei pakuta. Eilne päev mööduski mõtetega, et mis siis saab, kui me peaksime äkki lahku minema. Prrr- suht jube hakkas.
Aga.... säilitame positiivse meele ja loodame ikka ainult parimat.
Üldse peabki siin ilmselt liikuma ringi mõtetega- I can do this, everything will be OK.
Mul juhtus täna raamatukogus selline asi, mis oleks võinud halvasti lõppeda, aga ei läinud nii. Nimelt on seal koodidega kapid- ja neid on seal ikka üpris palju. Kui mina oma koodi hakkasin panema, siis tuli üks vanem härra ja palus, et ma teda veidi aitaks. Peale 2 tundi raamatukogus läksin ma siis oma asjade järele ja..... ma olin ära unustanud mitte oma koodi, vaid kapinumbri(sest see mees seletas üpris palju). Proovisime siis erinevaid kappe, aga ei midagi. Samal ajal oli ka üks mees enda oma ära kaotanud ja turva avas talle mõningaid (ma seisin juba üpris kurva näoga seal kõrval, et ka turvalt abi paluda). Ühe kapi juures ütles turva mehele, et siin nüüd kindlalt sinu asjad ei ole ja siis ma kiirelt piilusin sinna sisse. Ja voila... need olidki minu omad. But these are my things- ütlesin ma ja saingi oma asjad kätte J
Lõpp hea- kõik hea
Liinu seiklused lõunamaal
19.08.09
Aga.... säilitame positiivse meele ja loodame ikka ainult parimat.
Üldse peabki siin ilmselt liikuma ringi mõtetega- I can do this, everything will be OK.
Mul juhtus täna raamatukogus selline asi, mis oleks võinud halvasti lõppeda, aga ei läinud nii. Nimelt on seal koodidega kapid- ja neid on seal ikka üpris palju. Kui mina oma koodi hakkasin panema, siis tuli üks vanem härra ja palus, et ma teda veidi aitaks. Peale 2 tundi raamatukogus läksin ma siis oma asjade järele ja..... ma olin ära unustanud mitte oma koodi, vaid kapinumbri(sest see mees seletas üpris palju). Proovisime siis erinevaid kappe, aga ei midagi. Samal ajal oli ka üks mees enda oma ära kaotanud ja turva avas talle mõningaid (ma seisin juba üpris kurva näoga seal kõrval, et ka turvalt abi paluda). Ühe kapi juures ütles turva mehele, et siin nüüd kindlalt sinu asjad ei ole ja siis ma kiirelt piilusin sinna sisse. Ja voila... need olidki minu omad. But these are my things- ütlesin ma ja saingi oma asjad kätte J
Lõpp hea- kõik hea
Liinu seiklused lõunamaal
19.08.09
Istume õhtuses lokaalis, tähistame Perthi jõudmist J Ehk siis jõudsime siia hommikul kell 6. Andre oli kenasti vastas. . . Oleme Britannia on Williami backpackersis neljases toas. Andre lahkub neljapäeva hommikul, siis jääme siia kolmekesi. Oleme olnud põhimõtteliselt kogu öö üleval, sest lennukis magada ei saanud. Väga kitsas oli, mina võibolla sain kõige rohkem, sest kasutasin Matit natuke ära :P. Hommikul viisime kohe asjad hostelli, ise saime tuppa minna alles alates kella 12 st. Esimese söögi tegime muidugi MacDonalsis, ei leidnud midagi, mis lahti oleks nii vara ja noh, mis seal ikka, ükskord see ju juhtuma pidi J(NB siin on Macil hommikuti mingisugused hommikumenüüd). Siis käisime ka Fermanteli linnaosas ja vaatasime India ookeani ära. Linn on sellises värskes kevades. Täna sadas mitu korda vihma, kuid ka päikest võis näha korduvalt. . . Enamus puudest on veel lehte minemata või veel talvises nukras rüüs. Linnud ei oska minu arust laulda. On haraka, varese ja musträsta sarnaseid linde. Kui saab siis võiks neid lindistada. Ahjaa ja ka ülekäigurada on suht veidra häälega, selline starwarsi filmi helilõigu sarnane. Inimesed on kirjud, minujaoks sarnane Suurbritannia inimestega, sekka aga ka aborigeene ja asiaate.
Tänaseks õhtuks oleme lakanud mõtlemast, joome siidrit, õlut ja tunneme ennast lihtsalt hästi. Homme on plaanis ette võtta pank, mobiili teenus, tax file number ja töö otsing. Ühesõnaga algus on hea J
16.08
Tänaseks õhtuks oleme lakanud mõtlemast, joome siidrit, õlut ja tunneme ennast lihtsalt hästi. Homme on plaanis ette võtta pank, mobiili teenus, tax file number ja töö otsing. Ühesõnaga algus on hea J
16.08
reede, 14. august 2009
Reis algas 13.08.2009. Tallinna bussijaamast. Sõitsime eurolinesiga Riia lennujaama, kust lendasime Ryanairiga Londoni. Nüüd oleme teel Kuala Lumpuri poole. Lend algas 8.20 Malaisia aja järgi, kell on nüüdseks juba 16.35. Oleme maganud ja söönud, nüüd vist hakkame kaarte varsti mängima vms. Lahkumineks bussijaamast oli mulle raske, sest kõikidele mahajääjatele tundus see raske olevat. Riias olles oli enesetunne juba parem. Lennuk jõuab kohale umbes 9.30. Siis lähme Concorde Inn hotelli ja järgmine päev kestab reis Austraaliasse edasi.
London- Kuala Lumpur reisil saime kaks korda süüa. Mati võttis endale Malaisia toidu, meie Liinaga Internationali. Toit oli maitsev ja vaheldusrikas siinsele istumisele. Uskumatu mis hinna eest me ikka saime lennu piletid, oleme väga rahul. Paar tundi veel siis oleme kohal, juhuu. . .
14.aug
Kadri
Juuuuhuuuuuuuuu.... Mati siiinnn
No AirAsiaX lennuk on päris okei vähemalt parim millega ma lennanud olen ja siis stuartessid on kah päris „sajepis” programeerijad sjuhukesed. Ja paar mees stuartit on kah ja need vist on kah sajepis vähemalt tydrukute arvates vist. Igatahes.
14.aug
Mati
Nii Malaysia hotell Concorde Inn. Ilgelt palav on ja siuke niiske, huvitav tunne. Vist võiks ära harjuda. Olemine on hästi ja ajavahe eriti tunda ei anna (meil on kell praegu 1500 ja teil 1000). Basseinis käisime, seal olid kaks venemeest kah mulistamas.... rääkisid venekeeles ja kommenteerisid minu reisi kaaslasi – otsen krasiivõi teevutski – ilmselt nad ei saanud aru et me eesti keel räägime. Nüüd oleme sirakil sest palavus teeb oma töö.... passime et minna varsti lennujaama ja siis edasi passida ...... oh ilus segane jutt aga mis sest palju tervis kõigile sinna eestimaasse ja slalala....
15. aug.
Mati
London- Kuala Lumpur reisil saime kaks korda süüa. Mati võttis endale Malaisia toidu, meie Liinaga Internationali. Toit oli maitsev ja vaheldusrikas siinsele istumisele. Uskumatu mis hinna eest me ikka saime lennu piletid, oleme väga rahul. Paar tundi veel siis oleme kohal, juhuu. . .
14.aug
Kadri
Juuuuhuuuuuuuuu.... Mati siiinnn
No AirAsiaX lennuk on päris okei vähemalt parim millega ma lennanud olen ja siis stuartessid on kah päris „sajepis” programeerijad sjuhukesed. Ja paar mees stuartit on kah ja need vist on kah sajepis vähemalt tydrukute arvates vist. Igatahes.
14.aug
Mati
Nii Malaysia hotell Concorde Inn. Ilgelt palav on ja siuke niiske, huvitav tunne. Vist võiks ära harjuda. Olemine on hästi ja ajavahe eriti tunda ei anna (meil on kell praegu 1500 ja teil 1000). Basseinis käisime, seal olid kaks venemeest kah mulistamas.... rääkisid venekeeles ja kommenteerisid minu reisi kaaslasi – otsen krasiivõi teevutski – ilmselt nad ei saanud aru et me eesti keel räägime. Nüüd oleme sirakil sest palavus teeb oma töö.... passime et minna varsti lennujaama ja siis edasi passida ...... oh ilus segane jutt aga mis sest palju tervis kõigile sinna eestimaasse ja slalala....
15. aug.
Mati
neljapäev, 13. august 2009
Mati Kadri ja Liina lähevad täna reisima.......
Mati
NB blogime siis kui viitsime ja saame ja see ei tulke eriti ametlik pigem vast informatiivne ja mõeldud neile kes vahest tahaks teada kus me oleme ja mis me teema ja kuidas meil muidu läheb ja kõigest sellest tulenevalt saaks teha tulevas´i reis plaane et meiel külla tulla või hoopis meiega koos seiklema.... :)
Ja muide kes veel ei tea siis Mati Kadri ja ´Liina on peagi Austraalias Perthi linnas ja õpivad eluülikoolis!!!!!
Mati
NB blogime siis kui viitsime ja saame ja see ei tulke eriti ametlik pigem vast informatiivne ja mõeldud neile kes vahest tahaks teada kus me oleme ja mis me teema ja kuidas meil muidu läheb ja kõigest sellest tulenevalt saaks teha tulevas´i reis plaane et meiel külla tulla või hoopis meiega koos seiklema.... :)
Ja muide kes veel ei tea siis Mati Kadri ja ´Liina on peagi Austraalias Perthi linnas ja õpivad eluülikoolis!!!!!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)