Kiida lolli, küll loll rabab.

Kui veel veidike aega tagasi tundsime endeid ülepuhanutena, siis nüüd, olles mõnda aega töö lainel, liiguvad mõtted aina tihedamini puhkusele. Kahjuks või õnneks on meie lennupiletid ostetud väljumisega kolme kuu pärast ning kuna praegu puudub isu Austraalias puhata, siis ei jäägi muud üle kui endiselt tööle pühenduda.
Kadriga tegime väikse „diili“. Kui mina laupäeval töötan, siis võib tema järgmine laupäev shoppama minna. Kaup tundus aus ning nii ma siis käisin laupäeval betooni murdmas. Eks me veel vaatame kui lihtne see shoppamine on.

Üldiselt möödus enamik eelmist nädalat ja osa ka sellest nädalast betooni lõhkumis lainel, asjale lisas veidike jumet veel betooni all, peal, kõrval ja vahel pesitsev seafekaal, mille vanus jäi ilmselt 5-10 aasta vahele. Tänaseks oleme õnneks otsaga tagasi ehitamise juures ning üksluisus ja lihastöö on asendunud lihastöö ja mõtlemisega.

Torbik, Alex Rodrigo, Ryan ja eestlane! See kes pilti tegi vist kellelegi üllatuseks pole.

Sigadel läheb kah endiselt hästi. Toodavad suuremas koguses poegi ja kes parasjagu ei tegele poegadega, peidab kärsa sitta alla, sest seal saab kuuma vastu lohutust. Põrsad on saanud vahepeal endale uue naabri – Dugat, arg aga mürgine madu. Kuna madu on end mugavasti sisseseadnud suure metallresti alla, siis me küll aegajalt näeme teda aga kätte ei saa ... noh las ta siis elab seal.

Laupäevaks on meile lubatud 39 sooja kraadi ning alates esmaspäevast on temperatuur tõepoolest vaikselt üles ronima hakanud... selle tulemusena oleme peale tööd meeldivalt läbi nagu Läti raha.

Et argipäeva vaheldust tuua ostsime seinapeale Ida-lõuna Aasia kaardi, millele aegajalt pilgu peale viskame ning tulevastest reisiteekondadest unistame. Aeg ajalt tundub meie uue seikluse algus veel kaugel olevat, samas aga lendavad nädalad mööda kui Prantsuse kiirrong.