http://maps.google.com/maps?f=q&source=s_q&hl=en&geocode=&q=port+melbourne&sll=37.0625,-95.677068&sspn=22.848409,56.337891&ie=UTF8&hq=&hnear=Port+Melbourne+Victoria,+Australia&t=h&layer=c&cbll=-37.840627,144.862749&panoid=q9v2rUrR8iMAIFLNC5afNg&cbp=12,160.44,,0,3.5&ll=-37.840638,144.862858&spn=0,0.002736&z=19
Vaat selline on maja läbi Google Maps-i silmade....
tere
teisipäev, 27. aprill 2010
pühapäev, 25. aprill 2010
9A Abbeygate, Newport, Melbourne
Mina kunagi teadsin, et kui Eestis auku hakkata kaevama ja muudkui edasi kaevata, siis lõpuks jõuad sa Austraaliasse. Kuigi mul tollal oli ka see kavas elluviia ehk otsetee Austraaliasse kaevata, siis seniteadmata põhjusel jäi see teostamata. Ja hästi on et tegemata jäi, sest hullemal juhul oleks ma ennast välja kaevanud ookeani ning loomulikult oleks siis Eesti ja pool euroopat veega üleujutanud. Teisel juhul oleks ma küll maismaad tabanud, aga kuna Austraalia pinnas on nii kuradima kõva oleks mu plaan ikkagi luhtunud. Ahaaaaa... et kas on ikka maapind kõva.........on küll.
Lõpetasin just kolmepäevase tööotsa, milleks oli labidaga, kangi, kirka ja piigiga kaevamine. Joe helistas ja kutsus appi aiapostidele auke kaevama. Ja siis ma kaevasin hommiku kella poole kaheksast õhtu kuueni auke ja kraave. Õnneks oli Joel ka „jackhammer“ (see mis piigiga toksib auku maasse) ja nii me siis täristasime paar sentimeetrit lahti ja siis labidaga auk tühjaks ja nii uuesti ja uuesti. Aed sai paika ja kõik õnnelikud.
Nagu te juba teate elame me majas. Maja kaaslasteks on väike jaapanlane Terry ja inglane Samon. Terry vist õppib ülikoolis ja on Austraalias elanud viis aastat, igatahes meie oleme talle diagnoosiks pannud „imelik oled väää“ ja põhjustajaks on ilmselt tema päritolumaa. Temalt me tuba üürimegi. Samon töötab automehaanikuna ja on tore. Igatahes elavad nad rohkem enda toas või on kusagil ära nii et vahest nagu elame kaheksei. Välja arvatud siis kui see „Imelik oled väää“ aeg-ajalt välja ilmub ja seletab midagi maja „reegitest“. No ja muidugi veel Terry koer Toby, kes on rõõmus koerajupp, aga täiesti kasvatamatu ja näljane. Toby saagiks on langenud senini paar banaani ja sai.
Lõpetasin just kolmepäevase tööotsa, milleks oli labidaga, kangi, kirka ja piigiga kaevamine. Joe helistas ja kutsus appi aiapostidele auke kaevama. Ja siis ma kaevasin hommiku kella poole kaheksast õhtu kuueni auke ja kraave. Õnneks oli Joel ka „jackhammer“ (see mis piigiga toksib auku maasse) ja nii me siis täristasime paar sentimeetrit lahti ja siis labidaga auk tühjaks ja nii uuesti ja uuesti. Aed sai paika ja kõik õnnelikud.
Nagu te juba teate elame me majas. Maja kaaslasteks on väike jaapanlane Terry ja inglane Samon. Terry vist õppib ülikoolis ja on Austraalias elanud viis aastat, igatahes meie oleme talle diagnoosiks pannud „imelik oled väää“ ja põhjustajaks on ilmselt tema päritolumaa. Temalt me tuba üürimegi. Samon töötab automehaanikuna ja on tore. Igatahes elavad nad rohkem enda toas või on kusagil ära nii et vahest nagu elame kaheksei. Välja arvatud siis kui see „Imelik oled väää“ aeg-ajalt välja ilmub ja seletab midagi maja „reegitest“. No ja muidugi veel Terry koer Toby, kes on rõõmus koerajupp, aga täiesti kasvatamatu ja näljane. Toby saagiks on langenud senini paar banaani ja sai.
Tööga veel liiga hästi ei ole. Õnneks sain ma läbi neti kuulutuse 3 päevaks eelnimetatud tööd tegema ja sellel nädalal saan läbi tööbüroo veel 3 päevase töö. Aga muidu oleme endiselt arvamusel, et tööd on, aga pole veel teda hästi ülesleidnud.
Ilmad olid meil siis nädal aega järjest väga suvised ja soojad, nüüd siis vist jõudis jälle üks jahedam õhk siia – peame endale soojemaid riideid minema otsima.
Njah.
esmaspäev, 19. aprill 2010
Esimene nädal Melbournis
Kadri: Saadan mõned pildid teele. . . Muidu hetke olukord selline, et korter olemas ja ka juba spordiklubi liikme staatus käes. Kuid tööd veel ei ole. Eks meil vist läks jah järjekord sassi, kuid telgis elada ei tahtnud ja kui küsisime majakõrval oleva spordiklubi käest hindu, saime kah nii hea pakkumise, et ei suutnud keelduda. Loodetavasti läheb kõik õnneks ja saame tööd varsti. Me siin Melbournis ikkagi ainult nädal või nii olnud :).
Mugisime kartuli salatit üle pika aja. Millaski võtan kah plaani seda teha. Peaks veel viinereid kah ostma ja ahjus praadima.
Haroldi sünnipäeva auks käisime ronimas. Vägalahe oli!
Mati muutus ämblikmeheks, nagu ikka. . . :)
Vapper naine püüdis ta ikka kinni, kui kukkuma kippus.
Nice. . .
Õhtune vaade laevalt Melbournile.
Meie nädala ajane elukoht.
Janel ja Haroldil külas. Haroldil olu sünnipäev!
Mugisime kartuli salatit üle pika aja. Millaski võtan kah plaani seda teha. Peaks veel viinereid kah ostma ja ahjus praadima.Haroldi sünnipäeva auks käisime ronimas. Vägalahe oli!Mati muutus ämblikmeheks, nagu ikka. . . :)Vapper naine püüdis ta ikka kinni, kui kukkuma kippus.Nice. . .teisipäev, 13. aprill 2010
Suure linna inglid
Mati ja tema yyberuhke synnipaeva kink randmel!!!!
Kadri ... Geisha ... Spirit of Tasmania .....Hei hei...
Mati ja Kadri on nyyd otsaga Melbournis. Siht on too ja korteri otsingutel. Kohtusime Jane ja Haroldiga ning oli vaga vahva. Praegu oleme Williamstowni raamatukogus. Elame karavanpargis. Reedel tahistame Haroldi synnipaeva.
Aga suitsu ei tee.... suitsu ei teee!!!
Kui pingelised ajad moodas ehk elukoht ja vast ka too on leitud, siiis katsun ennast kokkuv6tta ja teiel p6hjalikuna ylevaate anda moodunust!
Hasti suur aitah Taneline tema vaga laheda kirja eest!
Noudmiseni Muhv!!!
pühapäev, 4. aprill 2010
Ilmaratas
Tunne nagu oleks tagahoovi jalutama läinud. Vaatan paremale ja vaatan taha ja ka kirdesse vahin. Ei olegi nagu tagahoovi. Päris teistsugune on. Ei ei ... ikka ilmapeal oleme.
Lugesin blogi „Ühel Teljel Ümber Planeedi“ – mees ja naine, eestlased, noored, müüsid maha oma varanatukese, pakkisid asjad ning asusid mootorrattaga ümber maailma sõitma. Neil on väga äge blogi ja kohad, kus nad juba on olnud ja kuhu plaanivad jõuda, mis vahepeal juhtunud on. Palju ilusaid pilte on nad teinud – eriti aasiast, kus nad praegu ka otsaga on. Nende ühes postituses oli kirjas - ingliskeelne ütlus, mida kogenud matkamehed ütlevad: “interruptions are the journey”. Tõlkes umbes “katkestused ongi teekond”.
Kuna te ikkagi tulite meie blogi lugema, siis oleks paslik ikkagi ennekõike endast kirjutada. Loomulikult mõjub endast kirjutamine (loe: oma vägitegudega kiitlemine) väga turgutavalt meie egodele. Niisiis.
Minul ja Kadril on taskus praamipiletid Melbourni – Victoria osariigi pealinna. Praam väljub reedel ja ilmselt on tegemist järjekordes uue peatükkiga meie reisipäevikus. Kuigi ees ootab närvesööv tööotsing, oleme lausa binokliga tuleviku vaadanud ja teinud suuremõõtmelisi plaane.
Juba mõnda aega on meid kummitanud teadmine, et Austraalia on ennast veidike ammendanud ja vajame veits teistsuguseid tuuli oma veskit ringiajama. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et mõtted liiguvad aasiareisi suunas. Kuna meie ääretult robustne kalkulatsioon selle reisi tarvis näitas ilmatu suurt eelarvet, siis meie ainus sõber lähitulevikus on töö ja vahest äkki Harold ja Jane kah!!!!!!!!
Ning kui mingi imeläbi peaks ropult dollareid rahakotti voolama, siis jõuame veidike ennem aasiareis kah Austraalias edasi reisida, aga kui rahavoolu ei tekki siis ilmselt peame töötama kuni meie praegune „helesinine unistus“ aasia reis on ukse ees.
Üks mees, kes oli kuulus, ütles et asjad ei lähe tavaliselt plaanijärgi ning kui eelnimetatud stsenaarium ei täitu, siis ei maksa selle üle imestada.
Täna oleme veel 2526 Arthut Highway, Copping-us. Homme asume teele ja vaatame veel kiire pilguheitega Tasmaania seda külge, kus pole varem käinud. Liina lahutab veel enda ja Sharoni meelt, seniks kuna tal on õnnestunud täita vajalikud päevad teise aasta viisa taotluse tarvis.
Kadri ja minu olukorda Sharoni seltsis võib võrrelda ilmselt Eesti kohalike omavalitsuste teekorrashoiu rahadega – selleks aastaks otsas. Igatahes oleme saanud ühejärjekordse unustamatu emotsiooni hunniku kogu eluks ning äkki nad külastavad meid kunagi Eestis.
Kadri kõõlub.
Liina ja spinning
Järjekordsed forelli juppid
Kadri kohalikul laadal ponisõidu asja-asjamas
Kohaliku laada pullipruksid
Tasmaanias on kole liiki madusi kes kõik on ohtlikult mürgised.
Ja juba ajab Muki lambaid kokku.
Lugesin blogi „Ühel Teljel Ümber Planeedi“ – mees ja naine, eestlased, noored, müüsid maha oma varanatukese, pakkisid asjad ning asusid mootorrattaga ümber maailma sõitma. Neil on väga äge blogi ja kohad, kus nad juba on olnud ja kuhu plaanivad jõuda, mis vahepeal juhtunud on. Palju ilusaid pilte on nad teinud – eriti aasiast, kus nad praegu ka otsaga on. Nende ühes postituses oli kirjas - ingliskeelne ütlus, mida kogenud matkamehed ütlevad: “interruptions are the journey”. Tõlkes umbes “katkestused ongi teekond”.
Kuna te ikkagi tulite meie blogi lugema, siis oleks paslik ikkagi ennekõike endast kirjutada. Loomulikult mõjub endast kirjutamine (loe: oma vägitegudega kiitlemine) väga turgutavalt meie egodele. Niisiis.
Minul ja Kadril on taskus praamipiletid Melbourni – Victoria osariigi pealinna. Praam väljub reedel ja ilmselt on tegemist järjekordes uue peatükkiga meie reisipäevikus. Kuigi ees ootab närvesööv tööotsing, oleme lausa binokliga tuleviku vaadanud ja teinud suuremõõtmelisi plaane.
Juba mõnda aega on meid kummitanud teadmine, et Austraalia on ennast veidike ammendanud ja vajame veits teistsuguseid tuuli oma veskit ringiajama. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et mõtted liiguvad aasiareisi suunas. Kuna meie ääretult robustne kalkulatsioon selle reisi tarvis näitas ilmatu suurt eelarvet, siis meie ainus sõber lähitulevikus on töö ja vahest äkki Harold ja Jane kah!!!!!!!!
Ning kui mingi imeläbi peaks ropult dollareid rahakotti voolama, siis jõuame veidike ennem aasiareis kah Austraalias edasi reisida, aga kui rahavoolu ei tekki siis ilmselt peame töötama kuni meie praegune „helesinine unistus“ aasia reis on ukse ees.
Üks mees, kes oli kuulus, ütles et asjad ei lähe tavaliselt plaanijärgi ning kui eelnimetatud stsenaarium ei täitu, siis ei maksa selle üle imestada.
Täna oleme veel 2526 Arthut Highway, Copping-us. Homme asume teele ja vaatame veel kiire pilguheitega Tasmaania seda külge, kus pole varem käinud. Liina lahutab veel enda ja Sharoni meelt, seniks kuna tal on õnnestunud täita vajalikud päevad teise aasta viisa taotluse tarvis.
Kadri ja minu olukorda Sharoni seltsis võib võrrelda ilmselt Eesti kohalike omavalitsuste teekorrashoiu rahadega – selleks aastaks otsas. Igatahes oleme saanud ühejärjekordse unustamatu emotsiooni hunniku kogu eluks ning äkki nad külastavad meid kunagi Eestis.
Mõned pildi natukesed kah ilmestamaks meiepraegust ja endist olukorda:
Kadri kõõlub. Liina ja spinning Järjekordsed forelli juppid Kadri kohalikul laadal ponisõidu asja-asjamas Kohaliku laada pullipruksid Tasmaanias on kole liiki madusi kes kõik on ohtlikult mürgised. Muki näitab esmaklassilist oskust hanesi taksitusrajal õigesse kohta ajamas.
Ja juba ajab Muki lambaid kokku.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)