Jõulud

Ääretu rõõm!!!
Lugupeetud blogilugejad, minul ja Kadril ja Liinal on teiel äraütlemata tähtis teadaanne – pärast pikki mõttelende, suurt vaagimist ja uurimist oleme jõudnud äratundmisele. Mul on au teile teatada – just TEIE viibite praegusel hetkel Talve Võlumaal. Ennem järgneva teksti lugema hakkamist vajutage hiirega all olevale reale.... kuulake .....ja jätkake lugemist

http://www.youtube.com/watch?v=Wx6pnth_3qs

Palju ilusaid jõule kõigile!!!

Otseloomulikult verivorst ja hapukapsas, keedukartul ja sealiha, pohlamoos ja piparkoogid. Otseloomulikult jäätunud järved ja lumehanged, kaminapaiste ja kuumglögi. Kindlasti päkapikud ja jõuluvanad, kommikotid ja kingipakid. Nurgas kuusepuu ja raadios jõululaulud.
Teate esimest korda tuleb veits kadedus peale. Sellel aastal olen kuulnud kahte jõululaulu, kuu aega tagasi – mõlemad korrad olin poes ja seal raadio mängis. Veits tobe on vaadata austraalasi, kes kuulavad tõsimeeli laule lumest ja jõuluvanast ja jõuluvana saanist ja päkkapikkudest. Küsisin paar nädalat tagasi austraalaselt, et „noh on jõulutunne kah vää mate“ – „muidugi on“ oli kiire vastus. Njah kahju kohe vaesekestest – tahaks nad taskusse panna ja Eestisse kaasa võtta ja näidata, mis päris jõulud tähendavad.
Esialgu oleme oma jõulud 2009 planeerinud Albany randa kusagile.... veidikese pidulikuma koosviibimise näol. Sooja päikese all.... ookeani kaldal..... suurte lainete mühina taustal..... Pärast mõnusat jõulusöömaaega lainetesse hüpata ja oma bodyboardga üks pirakas laine püüda ... njah.... no mul läks nüüd see kadedus hoog üle. Kuna töölt on väike paus, siis jõuame loodetavasti ka järjekordsest looduspargist läbi astuda ja asja uurida.

Egas muud midagi...... keda jõuluõhtul ei näe, sellele häid jõule ja võtke kodusoojusest viimast.... nautige seda, millegi pärast nii erilist õhtut ja kahte järgnevat päeva, nautige inimesi enda ümber.... külastage sõpru, isasid ja emasid, vanaisasid ja vanaemasid..... kuulake laule lumest ja päkapikkudest..... tehke üks vaimu virgutav jalutuskäik lumisel teel, veel parem oleks kui metsateel.....tundke rõõmu sellest, mis teil on ja unistage sellest, mida tahate.... olge ilusad.......
.... ja noh kui mahti saate siis tõstke üks klaas ka meie terviseks, nii nagu meie – sõbrad – tõstame klaasi kõigi teie terviseks..... rahu teie südamesse ja meeltesse

Häid jõule!

Kella hääl kutsub õue,

jõulurõõm tungib põue,

on langemas lund,

on imede tund,

ees sind ootab talve võlumaa.

Eemalt näed sinilindu,

kõrgelt mäelt tõuseb lendu

ja soovid sul kõik täita ta võib,

kui sa kõnnid talve võlumaal.

Lumememmed jalutavad paaris,

päkapikud tule ümber reas,

kingikotid kuhjatud on saani,

ka jõuluvana liigub nende seas.

Loojub päev, pea on pime,

kuid su ees sünnib ime,

sest särama lööb siis tähine öö,

kui sa kõnnid talve võlumaal.

20.12.09

Vat selline silt on keset austraaliat

Vaade 1000 meetrilt

Minu ridaelamu boks

Minu korter

Tööpõld

Kuna jutt on järjekordselt kirjutatud segamini eripäevadel ja kui see lõpuks teieni jõuab on järgi ainult jõulu segapuder. Noh umbes nagu see jutulõik – midagi ei saa aru.

Tuhat ja tuline (tuuline)!!!!!!!

Ennem uusi sündmusi tuletan meelda natuke ajalugu ja kirjutan oma eelmisest tööst.

Kellelgi kusagil multikas (multfilm) või muinasjutus oli 7 ametit või oli see 9 ametit. No segane lugu. Kalju kindel on see et kellelgi oli päris mitu ametid. Äkki oli see „Jussikese seitse ametid“. Njah. On tagumine aeg see rekort lüüa ja mitte lihtsalt ülelüüa vaid ikka korralikult – nii nagu meistrimehele kohane.
Oma üleeelmises töökohas (Busseltoni autovaruosade ladu/pood) on selleks korraks loorberid lõigatud ning lisaks sai ka mõned päevad puhatud. Aitab! Tööle!
Ja kus oleks ühel (või õigemini kahel) Eesti täis elujõust ja tahtejõust pakataval noormehel karjääri teha kui mitte rinnuni prügis. Et ennast mitte halvas valguses paista lasta siis nimetaksin end järgnevalt „Eriliiki olmejäätmete tuvastus ja re-organiseerimis vanemspetsialist“. Ärge nüüd jumala pärast laske end eksitada minu uhkest ametinimest ja veel vähem ärge arvake, et ma olen teist parem kuna ma olen SIISKI vanemspetsialist. Kindlasti sobiks see töö ka eranditult kõigile blogilugejatele.
Minu, Haroldi, Wayni ja Garf (kaks tundmatut tegelast on tegelikult tuntud tänu filmile „Waynees World“) ülesandeks on leida 0,0000000000001 % Austraalia olmeprügi seest ümbertöödeldavat materjaali - a la - plastpudel, klaaspudel, plekkpurk, ajalehepaber. Ja kuna austraalased ei tegele sellise asjaga nagu prügisorteerimine siis on seal kõike muud peale eelnimetatud asjade. Isegi taarat ei kogu austraalased, nii plast, klaas kui ka plekkpurgid lähevad prügikasti. Töö käis 4 tundi päevas ja nii 2 päeva.
Kahjuks tuleb tagant järgi tõdeda, et karjäär jäätmekäitluses jäi lühikeseks, kuid meeldejäävaks.

Ja nüüd siis praegune töö!

Tuli takkus

Päike teeb siin uut ja vana..... päikse-ekraani (päiksekreem) on kulunud juba ikka mehiselt. Hommikul vara ikka määrid peale ja päeval muudkui protsetuuritad edasi. Õhtuks on pool keha kaetud 3-4 kordse SP30-ga. Aga vahest on hoopis tuulega tükk tegemist ja topi või kõik käeulatuses olevad pusad selga et ihukarvad turritama ei hakkaks. Tugevas ülekaalus on siiski kuumus.


Räägin siis oma töösti, nagu varasemad lubadused välja sai käidud. Ehk nüüd siis aitan Austraalia farmeritel viljateoga ühelepoole saada. Ja kuna vilja on rohkem kui jalaga segada jõuad, siis olen asja koos nii mõnegi teise tegusa mehega käsile võtnud (või võtsid nemad asja käsile ja mina lihtsalt sattusin peale – no ei mäleta enam hästi seda!!!!).
Alustan siis algusest ehk hommikust. Tööpäev algab kell 5 tavaliselt, alanud on ka kell 4 ja kell 7. Mina ärkan tavaliselt pool tundi ennem tööpäeva algust, seejärel kiired hommiku helbed, võiku ja tee. Tööpäeva alguseks loetakse seda, kui sõidame oma karavanipargist välja. Enamus tööd teeme kohalikus viljaterminalis, aga vahest sõidame väiksematesse viljaterminalidesse, mis asuvad 60 – 120 km eemal (Gnowangerup, Broomhill, Kojonup).
Päev algab nii vara, sest päevapeale võib liialt kuumaks minna (40 kraadi ja veits pluss/miinus kah) või siis hoopiski tõuseb pealelõunat liialt suur tuul, mis võib me „purjed“ paigast viia.
Tööks on vilja kuhjade kinnikatmine. Kohalikud farmerid on moodustanud „ühisürituse“ ehk koguvad kõik vilja ühte kohta ja veavad selle, siis rongidega laevade peale. Vahepeal aga on vaja vilja kaitsta ilma eest ja ühtlasi gaasitatakes vilja kuhjad mitmeks päevaks, et kahjureid tappa. Selleks siis katmist tarvis ongi.
Tööks kasutame kahte väikeveokit ja palju muud pudipadi (näiteks õmblusmasin). Kõigepealt veame viljakuhjast üle mitu tugevat vakstutaolisest materjalist rulli, mis on osavasti kokkuvolditud. Seejärel õmbleme need kokku ja siis omakorda veame kogu katte juba teistpidi üle kuhja. Lõpuks kinnitame katte servadest ja ongi valmis.
Siiani oleme 3. dets töödanud igapäev välja arvatud üks vihmane päev ja päeva pikkusteks on keskmiselt olnud 8-9 tundi, see nädal on valdavalt olnud 10 tunnised tööpäevad.
Tööpäeva vahepeal käime oma karavanipargis söömas ja puhkamas. Õhtust sööme orienteeruvalt kell 6 õhtul. Õhtusöögi valmistab tavaliselt meie iiripoiss, vastustasuks pesevad teised kordamööda nõusid – kuigi see ei tundu just eriti aus vahetus, siis tegelt iirlasele meeldib kokkata ja lõpuks on kõik rahul. Lõunaks otsivad ja valmistavad kõik endale ise süüa.
Elame oma suurepärases maksi/mini karavanis. Suur karavan on tehtud neljaks ja selles on igaühel oma boks, kus on voodi, riiul ja konditsioneer. Iirlane elab köögi karavanis ja ülemus Steve elab oma karavanis.
Meeskond on tore. Kuus inimest kokku. Mina, Haarold, iirlane Rory, sakslane Michel, aussi Browny ja aussi Steve.

Üldiselt on tööga kõik väga hea. Erinevalt igavast farmistööst on see töö veidike vaheldusrikkam ja kuna elamine ning söök on tasuta, siis ka päris tasuv.
Tavaliselt on viljatöö iga aasta kestnud 2 kuud, aga see kord ilmselt vähem, sest me teeme tööd järjekordselt liiga kiiresti ja vilja on kah veidike vähem kui tavaliselt. Jõulude aeg on meiel 6 vabapäeva ja olenevalt Kadri pubitöö graafikust veedame need Albanys rannas või kusagil looduses.

Kuna tööd on olnud päris tihkelt, siis väga palju ei ole olnud aega ringi vaadata. Siiski siiski pean natuke oma egole jälle päikest paista laskma. Nimelt olen algust teinud mägironimis karjääriga. Nii nagu arukale mägironijale kohane olen alustan asjaga tasa ja targu. Kuna meil on naabruses Lääne-Austraalia kõrgeim tipp (Bluff Knot – Silmadega Mägi 1095m), siis otseloomulikult tuli see vallutada, et mitte olle järjekordne täpp hallis massis võtsime töökaaslastega mäe vallutamise ette igasuguse ettevalmistuseta. Eirates teadetetahvli nõuandid/soovitusi - võtta kaasa piisavalt vett, kanna matka saapaid, kanna mütsi, varu piisavalt aega – asusime teele ilma veeta, ilma mütsita (päike oli tugev ja palav) ning loomulikult plätudega. Kuigi mäeotsa viis matkaraja moodi moodustis oli pingutus igati trottsinõudev ja pingutust vajav. Küll aga kaob igasugune väsimus ja janu tunne kui leiad end ühtäkki kõrgelt kaljunukilt vaatega, mida ei ole võimalik pildistada – lummav. Ilmselt pärast töösessooni teeme uue mäevallustuse koos Kadri ja Liinaga, kuid seekord kasutan ka mina matkasaapaid ja vett ja muud kraami, mida on hea seljakottis 1000 m kõrgusele vedada.

Noh ongi kõik jälle .... kuna meil on nüüd maagiline interneti pulk, siis üritan blogisse jälle tihedamini kirjutada. Kuid teatavasti lähevad asjad üldjuhul hoopis teistpidi kui neilt ootad, nii et pole minu süü kui blogisse midagi jälle tükk aega ei ilmu..... aga seda näitab juba elu. Ühtlasi üritan Kadrit ja Liinad hurjutad, et nad ikka arvuti klaviatuuri klõbistaks rohkem.

Kohtumiseni internetis.... alati teie Mati Kadri Liina

19.12.09

Meil, tüdrukutel, on peamiseks tegevuseks olesklemine. Vahel ikka mõtleme ka sellest, mis peaks tegema ehk siis peaksime tööd otsima. Aga kuna enne jõule tööd nagunii teha ei taha, siis meil sellega tuli takus ei ole. Eile küsisin Cranbrooki pubist tööd, öeldi, et ehk alates uuest aastast oleks vaja. Homme lähme meie Liinaga Albanisse. Veedame mõned päevad seal. Käime läbi tööbürood, jalutame linna peal ja niisama tutvume kohalike vaatamisväärsustega. Nii, et uudiseid suuri ei ole. . .
Kadri
***


Aeg aga on liikunud nii kaugele, et mina (Kadri) töötan nüüd kohalikus pubis. Liina on Albanys, otsib tööd ja veedab aega. Meie Matiga lähme sinna arvatavasti neljapäeva hommikul, sest pean vist tööd tegema kolmapäeval. Kuid jah, olen nüüd päris baari tööline :) Ei teagi kas peaks rõõmustama või mitte. Annan külameestele õlut, rummikokteile või süüa. Kõik on ok, olen juba peaaegu ka selgusele saanud, mis õlut me üldse pakume ja millistest klaasidest ja kuidas ikka kassaaparaadist aru saada. Eks iga algus on raske, kuid ma olen tubli ja saan hakkama. Raskemaks teeb asja hoopis see, et kaastöölised käivad tüdinud nägudega ringi ja minuga väga suhelda ei viitsi, nii et natsa üksik tunne on. Tore oleks kui Jane saaks kah sinna tööle. . . Muidu jah, õlut serveeritakse mitut erinevat moodi. Esiteks on vaadi õlu, mida serveeritakse suurest klaasist (pint), siis väiksemast klaasis (middy) või väiksest kannuklaasis (handle) või natsa veel väiksemast klaasist (class) või hoopis suurest kannust (jug). Siis on olemas pudeli õlu (stubby) ja purgi õlu (can) ja veel eriti suured õlud (bottle). Siis osad õlud on kallimad kui teised ja kõigi erinevate kombinatsioonide jaoks on oma klahv kassal. Lisaks on olemas ka siidrid, cruiserid, rummi ja viski kokteilid purkides. Ja lõpuks peaksin ma teadma, kes mida joob. Eks siis külameeste näod ja õlud kokku panema. Seda ma veel muidugi ei tee, kuigi mõnda juba ka panen kokku. Tööpäev algab kell 17.00 ja lõppeb südaöösel. Ja töötan niikaua kui poisid tööl on ja siis reisima!!!!!

Kirjutage meile oma tegemistest ja Eesti ilmast ja jõulumeeleolust :)!!!

Vilja mäed ja töö jõed on asjakohane vanarahvatarkus/märkus......

Mina ja Harold asume nüüd Cranbrook-is, mis asub Albany-st 90 km Perthy suunas. Kui sellest tööst esimest korda kuulsime siis arvasin et näeme palju vilja, aga et niii palju, seda mitte.

Tööks on vilja mägede katmine. Kõik ümberkaudsed talunikud veavad oma vilja ühte kohtas kokku ja meie tööks on see tugeva plastik/kile koormakattega kinni katta. katsun mõnikord seda kõike täpsemini kirjeldada ja pilte lisada.

Ilmad on suvised - 25-40 kraadivahele peaks jääma meie ilmad.... eile oli kõrvetav hommiku poolik ja veits pilvine ja tuuline õhtupoolik nii et tööpäev kokku tuli peaaergu talutav. Põiksekreem on meie suurim sõber millega me määrime endid kõikidest kohtadest mis riiete alt väljas, vatasel korral oleksime tunniajaga tulipunased- olenemata sellest et oleme kohaliku päikest veidike juba saanud.

Praegu sulg ei jookse nii et siis kirjutan veits hiljem mõni päev.

Tydrukutest nii palju et nad lõpetavad ilmselt reedel ja tegelt on nad jube tublid et terve selle aja seal istanduses rüügasid sest see töö on vägagi vaimu vaevav ehk igav.Siis tulevad nad siis ja üritavda siin mõnda tööd leida seniks kuni meie vilja töö lõppeb......

Sau pakka ja kohtume varsti.