Viimasel ajal kipib tuul üksiku hundina meie blogis puhuma. Võta siis kinni, kes selles süüdi on - laiskus või väsimus või aja puudus või äkki hoopiski Mati. Ja kas tuul puhub või hunt puhub või tuul on üksik või hunt on üksik - jätame selle otsa lahti ja igaüks saab vastavalt oma soovile sõnad õigesse ritta sättida - on ju ikkagi jõuluaeg ning soovide ja nende täitumise aeg.
Meil läheb hästi. Tahaks öelda, et väga hästi, aga läheb hästi. Elame ja töötame Kojonupis (Perthi ja Albany vahel). Kuna kõige tähtsamal asjapulgal Torbenil olid Kojonupi farmi "manageriga" vanast ajast kanakitkuda, siis lõpuks sai see kitkudud ja Kojonupi farm on selleks korraks ilma ülemuseta. Seetõttu jäi ka Kojonupis töökäsi vähemaks ja nii komandeeritiki mind ja Kadrit Kojonupi asjapulkseteks. Korra nädalas käib Torbik meile silma pealeviskamas ning tööülesandeid jagamas. Üldiselt on farmis Kadri kohustusteks väikeste ja väetite notsude eest hoolitsemine - vastavalt vajadusele teeb ta neile süsti või puhub lihtsalt haige kohapeale. Kontrollib et neil ikka oleks süüa ja juua. Mina olen jällegista "hooldus-ehitus-jupp" ehk siis käin kruvikeeraja ühes ja haamer teises käes tähtsa näoga ringi - pärast räägin, kui kõvasti ikka ma tööd tegin. Sammuti olen endale saanud ameti "moneymaker" ehk siis kaalun kaubaks minevaid sigudikke. Peale meie on farmis veel filipiinlane Jorge, kes on kodumaal ülikoolis loomateadust õppinud ning nüüd siis kängurumaal seda teadmist rahaks realiseerib. Ning loomulikult aussi Kenny - vana manageri poeg, kes hirmsasti farmi uut traktorit armastab ning hommikul sinna sisse ronib ja enne tööpäeva lõppu sealt kuidagi välja ei taha tulla, sest seal sees on mõnus mugav istuda, muusikat lasta ning konditsioneeri mõnusi nautida. Kahjuks või õnneks lõhkusin ma tööõnnetuse tulemusena tema uue traktori kummi reedel ära.
Vean kihla et oma lumekuhjade vahel unistate just sellisest mänguasjast. See on vana mänguaasi kus konditsioneeri ei ole, nii et sellega võime meie mängida :)Farmis on kokku meil vist üle 5000 notysu. Iga nädal tuleb umbes 300 uut põrsast (eelmisest farmist, kus töötasime) ning teist sama palju peaks minema kotletiks. Nii et uusi nägusi on meil siin pidevalt ja igav ei hakka.
Elame me farmist umbes poole kilomeetri kaugusel farmimajas. Maja on küllaltki ruumikas ehk 4 magamistuba. Peale meie elab siin veel filipiino Jorge. Kuigi majal pole väga viga, siis tegelikult oli see maja kah üks põhjus, miks meid siia komandeeriti. Kuna olime oma ehitus/remontimis võimeid eelimises farmis usinalt demonstreerinud, siis pidas Torbik meie oskusi asjakohaseks ära kasutada farmimaja seest ja väljast korrastamiseks. Kui farmis päevakajaliste töödega ühel pool ning väsimus liialt konti ei murra, siis on meil vabavoli maja juures endale tegevust leida ning lippe-lappi peale sättida. Mis muidugi mõjub kosutavalt meie rahataskule (smile).
Kui eestlastele meeldib endeid laulurahvaks kutsuda, siis Jorgele meie kahjuks oma laulujoruga vastu ei saa. Hommik algab vaikse ballaadi juppiga Jorge suust, farmi jõudes on laulujupp võtnud vähe äkkilisemad pöörded, lõuna ajal vaikne vilesoolo ning õhtul kõrvakriipiv ooperiaaria. Selle juurde enamus ajast naerunägu ja rõõmus meel. Kuigi vahest on meil Jorgest raske arusaada, siis üldiselt on ta üpris meeldiv majanaaber, kellele meeldib rääkida oma maa ilust ja võlust.
Kuigi nimetame farmi Kojonupi farmiks, siis tegelt farm asub nimetatud linnakesest (loe: küla) 20 km kaugusel. Ehk siis asume ikkagi keset mitte midagi, nii et meelelahutuseks on meil siis ainult raamatud, telekas, internet ja Jorge. No ja vahest ööbib ka Torbik siin - siis me räägime elust - olust, kaugest kodumaast ja muudest maailmaasjadest.
Kadestaval pilgul vahime läbi interneti teie uhkeid lume kuhjasid - ning teades, et teie kõik neid juba ammu vihkate, siis meie ikkagi kadestame teid ja loodame et järgmine aasta on veel rohkem lund. Hirmsasti tahaks lumelabidat paremale-vasakule vehkida. Suusakeppi vibutada. Ja aknast helbeid langemas näha. Seniks aga lepime 30 kraadi sooja ja liivatuisuga.
(Tegelikult ma ei istu igakord maha, sest nad lihtsalt lutsutavad mu ära :D. Mati ehitas neile väikese haigemaja, mida on näha paremalt. Nüüd saan kõik haiged notsud panna sinna sisse. Jorge ütleb et tulemust on kah juba näha, sest põssade suremus on kahe nädalajooksul peaaegu olematuks muutunud :) See võib muidugi mu hea töö tulemus kah olla :D:D:D)No vot nii me elame ja oleme. Aga teie!
Seeajal, kui Kadri raskeid kive müüriks moodustas, peitsin mina end teisel poole müüri ja imiteerisin töötegemist.
Kadri ja "loader" ning pehme põhupall.
Käsi põsti kes on varem palmi puu maha saaginud. Ja nina kah püsti.
