meie nüüd sõidame Broomist edasi ja uurime mis lõunapool toimub...
Kadri vaatab magamistoa aknast välja
Mõni reisib majaga
Seal kus ujuvad soolased krokodillid, meie ujumas ei käi
tere
laupäev, 28. august 2010
pühapäev, 22. august 2010
Broom
Siis kui meeldiv mere "briis" sulle järjekordselt näkku puhub ning helesinine ookean ahvatlevalt ujuma kutsub, siis sa tead et oled jälle tagasi "kodu" rannas. Ringiga lääne kaldale tagasi jõudmine oli kui taaskohtumine ammuse ilusa paigaga.
Naudime täna teist päeva Broomi ehk pärli pealinna võlusid. Kuna patt on liialt kaua raamatukogu hämaras saalis istuda, siis on jutt seekord jälle lühike!
Eelmise kuu 31 kuupäeval sisse antud viisa taotlus hulgub endiselt üksildase hundina Austraalia niiiiiiiiiiiiii aeglase asjaajamise masinvärgi hammasrataste vahel. Infotelefoni infotud vastused. Sellest kõigest tulenevalt oleme me juba nädala Austraalia maal viibinud "sildava" ehk ajutise viisaga. Ning sellest kõigest tulenevalt pole meil muud teha kui tormats vahustesse lainetesse ning järjekordselt nautida sillerdavat päikest, sooja mere vett ning meeldivalt värskendavaid jahedaid õhtuid.
Äkki keegi tunneb ära stseeni filmist"Australia"
Meie esimene metsik kroku.. magevee oma
Naudime täna teist päeva Broomi ehk pärli pealinna võlusid. Kuna patt on liialt kaua raamatukogu hämaras saalis istuda, siis on jutt seekord jälle lühike!
Eelmise kuu 31 kuupäeval sisse antud viisa taotlus hulgub endiselt üksildase hundina Austraalia niiiiiiiiiiiiii aeglase asjaajamise masinvärgi hammasrataste vahel. Infotelefoni infotud vastused. Sellest kõigest tulenevalt oleme me juba nädala Austraalia maal viibinud "sildava" ehk ajutise viisaga. Ning sellest kõigest tulenevalt pole meil muud teha kui tormats vahustesse lainetesse ning järjekordselt nautida sillerdavat päikest, sooja mere vett ning meeldivalt värskendavaid jahedaid õhtuid.
Äkki keegi tunneb ära stseeni filmist"Australia"
Meie esimene metsik kroku.. magevee oma
Kadri ja Darwini linn
esmaspäev, 16. august 2010
ONU MATI
Kui keegi veel ei teadnus, siis põhja Austraalias kaks aastaaega (aborigeenide arvestuse kohaselt 6). November kuni aprill on kuum ja märg (tippajal musoonvihmad ja äiksetormid, väga suured üleujutused) ning aprillist oktoobrini kuiv ja kuum aeg (möllavad tulekahjud – tahtlikult ja tahtmatult süütinud). Aasta keskmine päevane temp Darwinis on 34 kraadi. Sellest kõigest tulenevalt on ka loodusel kaks eri nägu. Hetkel on siis kuiv ja kuum. Darwinisse jõudes sattusime just ühe kuumalaine peale. Õnneks veetsime selle Litchfieldi looduslikes basseinides. Vahet ei olnud kas oli päev või öö – jube palav oli kogu aeg, nüüd õnneks päikse loojudes annab kuumus veits järgi ja öösel on täitsa normaalne magada. Ühekorra teel olles, mõtlesime, et magame autos, kuid auto oli seest niiii kuum ja sääsed ründasid vihaselt, kui akna lahti tahtsid jätta, et 5 minutiga panime telgi püsti ja jahutasime ennast pudelivee duššiga. . .
Oleme nüüd otsaga Kununurra-s. Kaardipealt otsides leiate ta NT ja WA piiripealt. Üldiselt läbisime Põhja Territooriumi suhteliselt kiiresti. Ilmselt sellepärast, et sisemaal väga palju teha/näha ei ole. Eks meie palju näinud silmad ei ole enam nii teravad kah. Ja rannikul elavad krokodillid, kelletõttu peale ookeani vaatamise, midagi muud teha ei saagi (julged siiski ujuvad ja veesuusatavad ja teevad ehk miskit veel). Seetõttu jäi ka meie NT tippsündmuseks ilmselt Litchfieldi Rahvuspark, kust lipsasasime läbi lõpuks kaks korda. Need jahutavad jõevood olid üle prahi.
Kauaoodatud Kakaduu Rahvuspargis käisime kah ära. Kahjuks ei ole piiratud ressurrsidega autoga reisiatel seal just väga palju teha ja näha. Peale selle, et Linda on 2 veoline, ei ole meil konditsioneeri ja selleta kaovad ülikuumal päeval igasugused matkamise mõtted peas ära. Kakaduu parki külastades on vaja rohkem raha, siis on võimalus minna märgalale paadiga ja matkadele dziipiga ja elada konditsioneeriga hütis. Järgmine kord tuleme helikopteriga, siis on kindlasti huvitavam. :)
Krokodillid
Austraalias elab kahte liiki krokodille. Magevee krokodill ehk „Freshi“ (leidub ainult austraalias) ja soolasevee krokodill ehk „Salti“ ehk Esturine crocodile. See esimene on peaaegu ohutu (kõlab hästi), elab ainult magevees, kasvab kuni 4 meetriseks ja sööb putukaid, kalu, konni, linde ja võibolla veel midagi. Paaris kohas, kus me ujumas käinud oleme, on ka krokud elanud (kuigi me näinud ei ole). Üldiselt pidi nii olema, et kui sa teda ei ärrita (peale ei astu), siis ei ole ta ohtlik ning kui ta on ohtlik, siis ta ainult pureb sind, aga ära ei söö :). Freshi on ainuke mageveekrokodill maailmas ja elan ainult Austraalias.
See soolase vee krokodill, aga on sihuke suur purikas (kasvab 6 m) ning kõik, kes temast väiksemad, sobivad suurepäraselt ta söögilauale. Kuigi nimi soolavee krokodill ütleb, et see jupp elab meres, siis tegelikult rändavad nad üleujutuste aegu jõgesid mööda kuni paarsada kilomeetrid sisemaale. Seetõttu on ka paljudes sisemaa veekogudes ujumine keelatud, kuna seal võib leiduda suuri krokodille. Tavaliselt üritavad „Rangerid“ ehk pargivahid, need volaskid kinnipüüda ja ohutusse kohta toimetada. Darwini sadamst püütakse aaastas kinni umbes 250 krokodilli ja viiakse kuhugi väheke eemale loodusparki. Aga muidu tehakse neist kingasid, käe- ja rahakotte! Nad on ikkagi looduskaitse all ja kohalikud on uhked kah natuke.
Plaani 327
Kuigi elu on õpetanud plaane mitte tegema, sest need ei täitu tavaliselt, teeme me ikkagi järjepidevalt vastupidist. Kaugelt vaates paistab see umbes nii, et proovime seekord päriselt tööd leida. Seejärel kulgeme oma reisi lõppsihtkohale veel lähemale, läbides Broomi, Karratha, Carnarvor, Perthi poole. Seejärel töötan mina jälle seal, kus eelmine aasta ehk tegelen viljakuhjade kinnikatmisega ja Kadri proovib ümbruskandis tööle saada. Seejärel ehk veebruaris ja hiljem kiirringvaate Ida-Aasias ning seejärel ehk kohtume juba Eestis. Aga liialt me midagi ei looda ja ei oota, sest siiani on 90 % asju läinud plaaniväliselt ja ma oleksin väga üllatunud, kui seekord kõik plaanitult läheks.
Kuna Lääne Austraalia põhja osa on väga hõredalt asustatud, siis on ka meie internetile liigipääs piiratud ning seetõttu kuulete meist vahelduva eduga harvemini.
Paidevei.... ülepika ootamised potsatas minu telefoni postkasti uudis.... Mati pole enam Mati, vaid Onu Mati!!!!!!
Kui keegi veel ei teadnus, siis põhja Austraalias kaks aastaaega (aborigeenide arvestuse kohaselt 6). November kuni aprill on kuum ja märg (tippajal musoonvihmad ja äiksetormid, väga suured üleujutused) ning aprillist oktoobrini kuiv ja kuum aeg (möllavad tulekahjud – tahtlikult ja tahtmatult süütinud). Aasta keskmine päevane temp Darwinis on 34 kraadi. Sellest kõigest tulenevalt on ka loodusel kaks eri nägu. Hetkel on siis kuiv ja kuum. Darwinisse jõudes sattusime just ühe kuumalaine peale. Õnneks veetsime selle Litchfieldi looduslikes basseinides. Vahet ei olnud kas oli päev või öö – jube palav oli kogu aeg, nüüd õnneks päikse loojudes annab kuumus veits järgi ja öösel on täitsa normaalne magada. Ühekorra teel olles, mõtlesime, et magame autos, kuid auto oli seest niiii kuum ja sääsed ründasid vihaselt, kui akna lahti tahtsid jätta, et 5 minutiga panime telgi püsti ja jahutasime ennast pudelivee duššiga. . .
Oleme nüüd otsaga Kununurra-s. Kaardipealt otsides leiate ta NT ja WA piiripealt. Üldiselt läbisime Põhja Territooriumi suhteliselt kiiresti. Ilmselt sellepärast, et sisemaal väga palju teha/näha ei ole. Eks meie palju näinud silmad ei ole enam nii teravad kah. Ja rannikul elavad krokodillid, kelletõttu peale ookeani vaatamise, midagi muud teha ei saagi (julged siiski ujuvad ja veesuusatavad ja teevad ehk miskit veel). Seetõttu jäi ka meie NT tippsündmuseks ilmselt Litchfieldi Rahvuspark, kust lipsasasime läbi lõpuks kaks korda. Need jahutavad jõevood olid üle prahi.
Kauaoodatud Kakaduu Rahvuspargis käisime kah ära. Kahjuks ei ole piiratud ressurrsidega autoga reisiatel seal just väga palju teha ja näha. Peale selle, et Linda on 2 veoline, ei ole meil konditsioneeri ja selleta kaovad ülikuumal päeval igasugused matkamise mõtted peas ära. Kakaduu parki külastades on vaja rohkem raha, siis on võimalus minna märgalale paadiga ja matkadele dziipiga ja elada konditsioneeriga hütis. Järgmine kord tuleme helikopteriga, siis on kindlasti huvitavam. :)
Krokodillid
Austraalias elab kahte liiki krokodille. Magevee krokodill ehk „Freshi“ (leidub ainult austraalias) ja soolasevee krokodill ehk „Salti“ ehk Esturine crocodile. See esimene on peaaegu ohutu (kõlab hästi), elab ainult magevees, kasvab kuni 4 meetriseks ja sööb putukaid, kalu, konni, linde ja võibolla veel midagi. Paaris kohas, kus me ujumas käinud oleme, on ka krokud elanud (kuigi me näinud ei ole). Üldiselt pidi nii olema, et kui sa teda ei ärrita (peale ei astu), siis ei ole ta ohtlik ning kui ta on ohtlik, siis ta ainult pureb sind, aga ära ei söö :). Freshi on ainuke mageveekrokodill maailmas ja elan ainult Austraalias.
See soolase vee krokodill, aga on sihuke suur purikas (kasvab 6 m) ning kõik, kes temast väiksemad, sobivad suurepäraselt ta söögilauale. Kuigi nimi soolavee krokodill ütleb, et see jupp elab meres, siis tegelikult rändavad nad üleujutuste aegu jõgesid mööda kuni paarsada kilomeetrid sisemaale. Seetõttu on ka paljudes sisemaa veekogudes ujumine keelatud, kuna seal võib leiduda suuri krokodille. Tavaliselt üritavad „Rangerid“ ehk pargivahid, need volaskid kinnipüüda ja ohutusse kohta toimetada. Darwini sadamst püütakse aaastas kinni umbes 250 krokodilli ja viiakse kuhugi väheke eemale loodusparki. Aga muidu tehakse neist kingasid, käe- ja rahakotte! Nad on ikkagi looduskaitse all ja kohalikud on uhked kah natuke.
Plaani 327
Kuigi elu on õpetanud plaane mitte tegema, sest need ei täitu tavaliselt, teeme me ikkagi järjepidevalt vastupidist. Kaugelt vaates paistab see umbes nii, et proovime seekord päriselt tööd leida. Seejärel kulgeme oma reisi lõppsihtkohale veel lähemale, läbides Broomi, Karratha, Carnarvor, Perthi poole. Seejärel töötan mina jälle seal, kus eelmine aasta ehk tegelen viljakuhjade kinnikatmisega ja Kadri proovib ümbruskandis tööle saada. Seejärel ehk veebruaris ja hiljem kiirringvaate Ida-Aasias ning seejärel ehk kohtume juba Eestis. Aga liialt me midagi ei looda ja ei oota, sest siiani on 90 % asju läinud plaaniväliselt ja ma oleksin väga üllatunud, kui seekord kõik plaanitult läheks.
Kuna Lääne Austraalia põhja osa on väga hõredalt asustatud, siis on ka meie internetile liigipääs piiratud ning seetõttu kuulete meist vahelduva eduga harvemini.
Paidevei.... ülepika ootamised potsatas minu telefoni postkasti uudis.... Mati pole enam Mati, vaid Onu Mati!!!!!!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)