Merrrrrreeeeeee....................................
On möödunud päris pikk aeg sellest kui ajaveebi on täiendatud. Kuigi vahepeal ei ole midagi erakordset juhtunud, siis mõningad asjad võibolla siiski võiks ära märkida.
Minu ja Kadri asukohaks on endiselt Cranbrooki „linn“ ja Liina asjatab eniselt Albany Linnas.
Kuigi olen aeglase loomuga ning olen alati lugupidanud meeldisvat „ajamahavõtmisest“, siis selleks korraks on ka minu mannerg üle ajama hakkanud. Viimased Austraalia farmerid ei suuda kuidagi oma vilja meie platsile tuua ning sellest johtuvalt peame me nende järgi ootama ennem, kui saame oma töö tehtuks kuulutada. See kõik tähendab seda et on hulgaliselt vabupäevi, mis vajavad realiseerimist, aga uskuge või mitte väikses Cranbrooki linnas on seda ääretult raske teha. Ookeanist asume 100 km kaugusel ning igapäev sinna sõita ja tagasi kah nagu ei viitsi ning rahakotile mõeldes – ei raatsi.
Minu ja Kadri asukohaks on endiselt Cranbrooki „linn“ ja Liina asjatab eniselt Albany Linnas.
Kuigi olen aeglase loomuga ning olen alati lugupidanud meeldisvat „ajamahavõtmisest“, siis selleks korraks on ka minu mannerg üle ajama hakkanud. Viimased Austraalia farmerid ei suuda kuidagi oma vilja meie platsile tuua ning sellest johtuvalt peame me nende järgi ootama ennem, kui saame oma töö tehtuks kuulutada. See kõik tähendab seda et on hulgaliselt vabupäevi, mis vajavad realiseerimist, aga uskuge või mitte väikses Cranbrooki linnas on seda ääretult raske teha. Ookeanist asume 100 km kaugusel ning igapäev sinna sõita ja tagasi kah nagu ei viitsi ning rahakotile mõeldes – ei raatsi.
Kadri "köögis"
Mati esmaspäeva hommikused pannkoogid
Kadri ja Jane ühepere elamu.Igatahes elame ootuse lainel ning heauskselt lubadusi uskudes peaks meie töö olema tehtud jaanuari viimaseks päevaks või halvemal juhul veebrari esimesks nädalaks. Kadri pubi karjäär on kah selleks korraks läbi ning ta võib oma raskelt väljateenitud puhkust nautida Cranbrooki hubases õhkkonnas. Liina üritame Albanist kätte saada kah veebruari alguses.
Kohalikud suhtuvad "campimisse" täietõsidusega.Ilmselt on õige pea oodata suuremat sündmuste sadu nii et siis saate vast tihedamini meie seiklustest lugeda..... seniks aga hoitke piip ja prillid!!!!!
Edasi suunati meid parki, kus pidi algama traditsiooniline jalkamäng. 
Et eurooplasi on ikkagi hostelis ülekaalus, siis mängisime meie jalkat ja mitte nende oma. Tahate arvata, kes üks kaptenitest oli.....mina. Et ma jalkast midagi eriti ei tea, siis piirdus mu tegevus Põhjapõtrade tiimis jala ette panemise, karjumise ja niisama naermisega.
Tegin ka sokolaadi kooki :D. Nii me siis istusime rannas, jõime rummi coca cola ja sidruniviiluga ning vahetasime kingitusi. Kõige toredam oli Liina kingitus, milleks olid jõulumeeleolulised tatoveeringud kleepeka näol. Muidugi me kleepisime need endale kätele :D rumm andis kõigele hoogu kaasa :D:D.
Kuid jah sõime, jõime ja nautisime vaadet Middleton Beachis. Rannad on siin kõikjal imeilusad. Õhtul kõndisime niisama Albany peal.
